Lõpuks ometi mõned pildid kruiisist.

Võttis aega mis võttis aga lõpuks leidsin aega ka mõned fotod reisist (Vahemerekruiis 26 november - 7 detsember 2007)netti üles laadida. Head vaatamist!

Kruiis - La crociera Costa Serena 26.11-07.12.2007

Tegemistest vahepeal.

Pole ammu blogi täiendanud ning seda ehk eelkõige põhjusel, et kunagine hobi "kirjutamine" on viimasel ajal asendunud teiste hobidega. Ja hobidega tegelemise vaheaegadel on vaja ka tööl käia. No vähemalt saab tööaega osaliselt kasutada blogi kirjutamiseks.:-)
Siin ma praegu olengi ja värisen hirmust, et kohe kohe astub ülemuseonu sisse ja paneb selle "loodri" tööle.
Aga kuna koledatest asjadest ei meeldi mulle eriti kirjutada, siis kirjutame parem minu uutest hobidest. Kaks alumist pilti iseloomustavad minu arvates väga hästi minu vaba aja viimaseid tegemisi, kuigi omavahel nad vist eriti kokku ei sobi.
Esiteks olen avastanud endas huvi kokkamise vastu. Pole küll senini hakkama saanud eriliste kulinaariasaavutustega, aga kuna kogu ülejäänud pere suureks kurvastuseks meeldib mulle vaid magustoite kokata, on "kolesterool" on muutunud meie söögilauas igapäevaseks väljendiks. Pildil on siis väikesed hõrgutised, mis väljusid ahjust vaid paar tundi tagasi ning on hetkel külmkapis tänast õhtusööki ootamas. Muidu olen harrastanud veel shokolaadivorsti, vastlakuklite, keeksi, kaerahelbeküpsiste ning õunakoogi valmistamist. Pilte aga nendest ei ole, sest ei osanud õigel ajal fotokat välja võtta ning paar tundi hiljem polnud enam, mida pildistada. Kahju on vastlakuklitest, sest esimest korda elus suutsin välja võluda midagi, mis sisaldab pärmi. Pärm ja mina pole kahjuks kunagi eriti sõbrad olnud, ja ka taignasegamismasin hakkas pärmitainast alles alates vastlakuklitest armastama...
Et oma kallist abikaasat rõõmsamaks teha, olen talle ka vahelduseks mõningaid liharooge valmistanud, seda teistele teadmiseks :-) Korra proovisin ka kodus pastat valmistada, aga ära keedetuna tundus see rohkem üleliia pehmeks keedetud pastana. Vist sai taignasse liiga palju vett. Ja nüüd on veel plaanis leiba teha, kui pärmiga paremini läbi hakkame saama...Leiaks aega kah! Aga pean mainima, et koduperenaise elu on mulle päris meeldima hakanud. Ei saa aru enam naistest, kes virisevad kui igav oleks koduperenaine olla, et karjäär elagu üle kõige!!!
Aga tuleme nüüd alumise pildi juurde. Magusa söömisest tekkivad lisakilod on vaja ju kuidagi maha saada. Tegemist siis minu poolt "külastatava" spordiklubiga. Kuni möödunud aasta augustini ei liigutanud sportliku poole pealt lillegi. Siis aga läksime Tomiga mägedesse puhkama ning tagasitulles näitas kaal mulle 72 kilo! Ja omaarust olin seal mägedes iga päev ronides kõvasti higistanud. Õhtul sai muidugi hotellis hästi süüa ja sealt need kilod tulidki (mägedesse minnes olin kusagile 70 ringis). Kuna ka Tom hakkas oma "ülemist piiri" ületama, otsusasimegi oma elus kannapöörde teha. Kuna kumbki meist ei kavatsenud loobuda "heast ja paremast", siis oli vaja hakata end rohkem liigutama. Sai puha programm kirjutatud jne. Algus oli väga raske, seda enam, et august pole just parim kuu sportimiseks. Ka nüüd alustan sageli oma programmi haigutamisega, siis aga mõtlen mõne uue retsepti peale ja jõud tuleb iseenesest! Miks ma sellest kirjutan? Sest eile sain hakkama oma eluaegse rekordiga - joosta järjest 40 minutit! Mõnele on see ehk väike jalutuskäik, aga mina läbisin juba kooli ajal võimlemistunni jooksurajad kõndides ja viis minutit jooksu on alati olnud minu jaoks ülim piir (60 meetri jooks oli minu lemmik). Läbisin 5,4 km selle ajaga. Ülemise pildi koogikesed ongi preemiaks, paraku pean ma nad praktiliselt üksinda ära sööma, sest ämm on kolesterooli dieedil, mees on mul magusa dieedil, äiale ei luba ämm süüa ja jäängi järgi vaid mina.
Nii palju siis hobidest. Üks hobi on mul aga veel, hakkasin käima näiteringis. Näitlejaks ei kavatse hakata aga ringis on küll väga lõbus. Aga sellest ehk teine kord. Nüüd töötaks kah natuke ;-)

Peremees on oma koera nägu...

Mis arvate, kas sarnanevad?? Ilus Nero on küll üksinda pildil, aga polnud mõtet pilti enda näoga rikkuma hakata...

Sünnipäev!

Meie pere kaksikud said täna 2-aastaseks. PALJU ÕNNE pisikesed!

Tagasi reisilt!

Reedel, 7 detsembril jõudsime tagasi Itaalia niiskesse kliimavööndisse ning selle tulemusena jäime mõlemad Tomiga haigeks (Tom sai mingi kõhuviiruse ja mina klassikalise palavik/kurk/nohu). Tänaseks on olukord juba parem, kuid külm on ikkagi :-)
Kunagi võtan ette ja kirjutan reisist pikemalt eesti keeles (ja lisan fotosid albumisse), kuid praeguse seisuga on mul kruiisitajate foorumis üleval pool reisikirjeldusest (ka see vaja lõpetada), aga itaalia keeles.

Vabandan, aga polnud kuidagi võimalik linki aktiivseks teha.

http://www.crocieristi.it/forum/viewtopic.php?f=43&t=3812

Kohvrid pakitud!

Kohvrid lõpuks pakitud, homsest alates veedan 12 päeval laeval nimega Costa Serena (seesama, mida näete alumise posti videolõigus) ning teekond viib seekord Kanaari saarte ümbrusesse. Täpsemalt öeldes läbime sadamad (kui ilm lubab muidugi) nagu Barcellona, Casablanca, Arrecife (Lanzarote), S.Cruz de Tenerife, Funchal (Madeira) ning Malaga. Peatse kuulmiseni!

Järjekordne Panettone-film

Ma ei ole tegelt Jõulude paiku iga-aastaselt kinodes näidatavate "Itaalia naljafilmide" fänn. Kui mõni seik ajabki naerma, siis ülejäänud killud on nii rasked, et minu eestlasest ajju kohe kuidagi ei jõua.
Vähemalt kinno ma neid filme vaatama ei läheks, seda enam, et Sky programm toob need aasta möödudes teleekraanile, ning sellest piisab täiega :-)
See aasta aga vist lähen ka kinno...uudishimu pärast...sest esmaspäeval (26 november) peaksin ma ronima just sama laeva peale, kus toimusid filmivõtted ning mida näete ka filmi reklaamis. Speriamo bene...

Sügisesed ajad..

Pilt on tehtud koduaknast umbes tund aega tagasi. Selline siis sügisene taevas :-) Mina aga põen viimaseid päevi mingit paraviirust, mis gripp ei pidanud olema, aga palaviku ajas ikkagi pea 39 kraadini üles.

iPod

Ma olen ka nüüd iPodi klubis :-) Tegelt ei olnud mul üldsegi plaanis seda aparaadikest osta, aga jooksmas käies tekkis vajadus mingi eseme järele, mis pidurdaks natuke mõistuse tegevust (mõistus nimelt soovitas juba viie jooksuminuti järel kõnnile üle minna ehhe).

Ok, vajadus muusikat kuulata, aga miks iPod? Meil on kodus olemas tegelt kaks mp3 playerit/mälupulka ning arvasin nendega läbi ajada. Aga ainus programm arvutis oli iTunes ja läbi selle õnnestus muusikafailid küll pulkadele ajada, aga sisse lülitades peale raadio sealt küll mingit heli ei tulnud. Nii otsustasingi osta ikka iPodi ning jätta igasugused muud mp playerid igaks juhuks mängust välja. Kui aga seda pisikest ostma läksin (kõige algelisem variant, aga mulle piisab ja jääb ülegi), siis ehmatas selle olematu suurus alguses küll ära. Aga samas ei tunne jooksu ajal selle masinakese 15 grammist mitte ühtegi, nagu poleksi seda kusagil riiete küljes rippumas.. Pildile lisasin ka arvuti hiire, siis on teadmatuses olijatel kergem iPodi mõõtmetest aru saada :-) Igatahes mu vana cdplayer elutseb nüüd prügikastis..

Aga tööst rääkides - võin nüüd kinnitada, et algsed sümptomid on kadunud ning olen taas suutnud igapäevasesse rütmi sisse elada. Kui leiaks nüüd ka rohkem aega rasva sulatamiseks...Päikest kõigile!

Teine tööpäev...

läks juba paremini...Aitäh kõigile kes kaasa tundsid :-) Täna arvas ülemus lihtsalt, et kolmekorruselisele majale oleks vaja üks korrus juurde lisada ning viis minutit enne minu tööaja lõppu oleks just paras moment sellise tähtsa ülesande alustamiseks. Tulemuseks oli vabatahtlik ületunni tegemine...aga see-eest olen ikka veel elus!

Täna käis vähemalt üle Pisa üks must must pilv. Enne kella kümmet tõmbas väljas nii pimedaks et ei näinud enam kõrvalmajagi. Ja siis kukkus põmmutama. Ämma käest sain teada, et isegi koerad olid kohkunult diivanil keras ja vaatasid teda ilmega "no tee ometi midagi, et see ära lõppeks". Nüüd pealelõunal on aga ilus ilm väljas...päike särab ja on palav. Ei märkugi tänahommikusest tornaadost (arvan et ikka vähemalt tornaado sarnane asi kusagilt üle käis, sest puuladvad puudutasid maapinda). Sadas kusagil tund järjest ja nüüd sain teada, et mitmetel majadel on keldrid üleujutatud..Ma leidsin kah ühe loigu meie keldrist, aga see võis tekkida ka lahtise akna süül..

Tegelt tahtsin lisada veel mõned pildid teemal "mäed". Augustis sai käidud koos Eesti külalise Katsiga mägedes ja siin siis mõned meenutused (paraku pidime pärast mäetipu vallutamist läheneva musta pilve tõttu ülepeakaela pagema, aga mõnus oli ikkagi).

http://picasaweb.google.it/mnjahh/MatannaMEtipuVallutamine23082007

Esimene tööpäev...

Tahan tagasi augusti algust!!! Miks ei toimi aastakalender sellisel meetodil: august, september, august, oktoober, august, november, august, detsember, august, august, jaanuar....
Kui tavaliselt jõuan tööpäeva alustades ukse rahulikult lukust lahti keerata, alarmi maha võtta, raadio mängima panna, palmi kasta, õhukonditsioneeri sisse lülita, postimehe läbi lugeda....SIIS TÄNA.... oootas ülemus mind esimese tööpäeva/koolipäeva puhul väljas postkasti juures!!! Ja nii tuligi nelja nädalaga maha raputatud stress nelja tunniga tagasi! Nimelt istus ülemus kõik mu neli töötundi enesekindlalt kõrval ja käskis mul valmis joonistada kolmekorruselise elamu!
Hommikul oli väga hea enesetunne...tööpäeva lõpuks on sellised sümptomid: allergiahood aevastamise ning tatistamisega, süda paha, silmade ees liiguvad mingid mustad laigud, auto aknast ei näinud enam välja (võis ka musta klaasi viga olla), pea käib ringi, sõrmedevahed sügelevad, nina otsa on tekkinud vistrik, söögiisu puudumine....kõik ei tule kohe korraga meeldegi....paneks ehk keegi tark DIAGNOOSI, soovitavalt koos ravimismeetodiga....oijahhhh...ootan suve, 2008 oma muidugi.....

Sügis läheneb...pildid

Imelik mõelda, et tänane päev kannab juba teist päeva nime "september". Ilm on ilus nagu juulikuus ning rannalt on hästi nähtavad Apuaani alpid ning Gorgona saar. Vesi oli ilus heleroheline ning puhas, esimest korda sel suvel tegin ühe korraliku supluse, mis kestis terve tunni... :-) Lained olid päris kõrged vaatamata suhtelisele tuulevaikusele, võtsime kampa ka ühe Tomi sõbra ja nii me siis hõljusimegi lainete keske...päris mõnus puhkuseperioodi sedamoodi lõpetada :-)
Täna sain suure vaevaga hakkama ka piltide lisamisega - tegemist veel augusti alguses mägedes veedetud puhkuse piltidega - tulemus peaks olemas järgmisel lingil:
http://picasaweb.google.com/mnjahh/MGedesInMontagna2007?authkey=P89nUgZJ7ks

head vaatamist!

Katsun järgmistel päevadel saada üles ka mõne uuema pildi, aga see hiireta arvuti ning wifi internetiühenduse kasutamine on nii harjumatu...et tunnen ennast täieliku algajana

Nendele sõpradele, kes mulle kirjutanud on....mõtlen teie peale ja peatselt vastan ka kirjadele!

Tagasi!

Lõpuks ometi sain august välja ning võin taas internetiavarustes ringi jalutada!

Tagantjärele võib öelda, et telefonioperaatori vahetus tasus ära küll, nii et kes veel Telecomi piinades - vahetage aga julgelt!!!

Kaks nädalat oli telefon täiesti tumm, aga lõpuks saadeti üks tehnik kohale, kes sai paari minutiga kõik aparaadid tööle - keegi enne teda olevat kastis mõned juhtmed valesti ühendanud.

Kui Telecomi poolt pakutavat modemit ootasime terve aasta (ja jäigi tulemata), siis Liberoga seda probleemi polnud. Internet on nüüd palju kiirem, liin ei kuku enam ära kui saabub telefonikõne ning kokkuvõtteks peaksid ka arved tunduvalt väiksemad olema. Lisaks kõigele on meil nüüd kodus wifi ja seega saame Tomiga üheaegselt internetis olla - ehk mõni perekonnatüli jälle vähem. Ja veel uuendusena avastasin, et ka lauatelefon annab helistaja numbri ning jätab kõik vastamata kõned telefoni mällu (nagu midagi sekretäri taolist).

Eile ostsin endale uue laptop arvuti (ei mingi tehnika ime, aga korraliku ramiga Acer). Isegi webcam on ekraani kohal...

Ilmad on siin vahepeal taas suviseks läinud. Möödunud nädalal oli külas Kadri, kahju et just sellele perioodile langes esimene talve proov....Nüüd aga on taas väljas üle 30 kraadi...Esmaspäevast taas tööle, seega loodan, et kuum ei kestaks liiga kaua...

Siia panin üles ka ühe pildi Dolomiitidest. Katsun sellest mõnusast nädalakesest ka midagi enamat lisada. Piltide jaoks aga tahaks avada uue albumi, pean veel mõtisklema, kuidas seda oleks kõige parem korraldada.

Ka Kadriga sai siin kohalikes mägedes käidud...põgenesime veel äikesepilve eest ummiskaelu mäest alla...

Nüüd aga peaks minema vist natuke jooksma, sest mägede toiduga kogunenud lisakilod ei taha kuidagi enam ära minna...

Tabula Rasa

Mägedest tagasi ootas meid kodus tumm telefon...Ja on tumm edasi...Hetkel olen sunnitud kallist puhkuse perioodist raiskama osakese kontori peale, sest see on ainus koht, kus internet veel eksisteerib. Kui kodu taas võrku lülitatakse (vahetasime Telecomi konto Libero vastu), siis kirjutan kõigest pikemalt. Homme aga saabub külla Kadri Eestist, seega kontorisse ilmselt enam nägu ei näita. Ilusat suve jätku kõigile!

Puhkus

Reedel sai viimast korda tööl oldud ning nüüd on siis kaua oodatud puhkus kätte jõudnud.

Homme sõidame Tomiga nädalaks Dolomiitidesse talvituma (viimaste nädalate kuumus on liikmed täitsa kangeks teinud ning vaja nüüd need taas lahti kangutada...)

Siin pildil aga näete mind ühe külalisega kaugelt-kaugelt...kust täpselt?? Californiast!! Täitsa tõsi! Muidugi ei tulnud pisike Bibi mulle üksinda külla, ikka koos emme ja issiga. Kahjuks tuldi külla vaid üheks ööks, sest laupäeva hommikuks oli juba vaja jõuda Saksamaale lennuki peale ning Itaalia on suur ja lai - polekski nad saanud kogu oma puhkust minu ja Pisa peale kulutada. Tore aga on, et suures kultuurivaimustuses mina ikka meelde jäin ja nii me kohtusime. Siinkohal tahangi tervitada Bibi vanemaid Katrinit ja Kalevit.

Peatse kohtumiseni!!!

Koeraelu...

Loom saab aru küll, kui on midagi valesti teinud...Siin näide, mille filmisin oma kallist Rosast mõned päevad tagasi...Vaadake just eriti Rosa silmi :-)

Hull hullude keskel

Mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks peavad itaallased terve aasta niisama lödutama ja avastama alles juuli alguses, et nii palju on veel teha ning august (=puhkus) liiga lähedal....
Kõik on närvilised, töölaud kannatab "karate" stiilis lööke küll veel välja aga minu närvid vist mitte...
Hea asja juures on see, et töötan poole kohaga kuigi see teine pool (ehk puhkamise periood) kulubki närvide ravimisele :-)
Ja ülemus pidi ikka ära mainima, et mul ka tulevikus ei tuleks pähe mõtet puhkust juulikuuks küsida, ehehehe :-) nagu oleks ta käest midagi küsinud....

Aastaring täis

Kuigi juuli alguses sai abiellumise päevast täis aasta, meenutab tänaseni koduväravas seda sündmust Tomi sõprade poolt asfaldile maalitud süda meie nimede ning kuupäevaga...Huvitav, kumb peab kauem vastu, kas meie abielu või maalitud süda?? Või oskab äkki keegi soovitada mõnda head lahust, millega värvi asfaldilt välja saada?? Augusti lõpus abiellub üks "südame süüdlastest" ning küll me siis midagi veelgi kestvamat nende maja ette maalime :-)

x

Aga aeg möödub kiiresti. Mäletan aega, mil ootasin pikkisilmi 18-aastaseks saamist ning vanaema vastust minu pidevale hädaldamisele - kui oled kord saanud 20-aastaseks, ei märkagi sa seda, kui number "2" asendub number "3"-ga ja nii edasi 4-5-6-7-8....... Ei pööranud nendele sõnadele erilist tähelepanu, kuid täna pean tõdema, et vanaemal oli tuliselt õigus! Kahekümnendad möödusid helikiirusel ja kolmekümnendad kihutavad juba valguskiirusel...ah, kipun ära heietama....ometigi kohtan üsna sageli ajakirjanduses väidet, et kolmekümnendad on see kõige hiilgavam periood elus - möödas on kannatusrohked ülikooliaastad ning lõpuks ometi võid tõdeda, et ......töö on, kodu on, raha on....???

x

Itaalias tundub aga, et kogu süsteem on 10 aasta võrra edasi nihkunud.....20-ndad oled veel sipupükstes, 30-ndatel hakkab juba ülikooli lõpp paistma, 40-ndateks saad ehk endale lõpuks oma isikliku elamise ning elagu 50-ndad kui raha saab olema jalaga segada ning raha sekka segad ka mõned 20-30-aastaste pead, kes alles raskes eluliikluses pead tõstmas on...millegipärast pean ma siin RIIGIS tõdema, et olen välismaalasena paremas seisukorras kui paljud kohalikest eakaaslased. Mul on töö (kuigi miinimumpalk, on ikkagi ihaldatud tähtajatu tööleping), on kodu (paraku mitte isiklik, aga välja viskamist ka karta pole), on abikaasa, ka restorani võib ikka mõnikord endale lubada, lisaks ka mõne väljasõidu. Paljud tuttavad töötavad mustalt või ajutiste töölepingutega, teevad ületunde ja osalevad pidevalt erinevatel konkurssidel, kodu ostmisest isegi ei unista mitte...Vahel olen ikka Tomile öelnud, et Itaalia probleem on vanad poliitikud valitsuses ning kartlikud noored...juba ülikooli süsteemi kiruvad kõik, kuid mitte ükski ei julge süsteemile vastu hakata....

x

Aga tuleme tagasi alguse juurde. Jah, sai täis aasta abiellumisest ning esimest aastapäeva tavaliselt ikka tähistatakse, teise aasta täitumise järel juba tülitsetakse?? Või miks on siis reisibüroodes pakkumised pulmareisidele ning esimese aasta täitumisele, aga edasi enam ei ühtegi pakkumist...igatahes ei tahtnud me seda esimese aasta täitumist niisama mööda lasta ja nii lubasimegi endale (korralike kolmekümnendates inimeste viisil) ühe kena nädalavahetuse Como järve ääres. Hotell oli küll üsna kulunud, kuid asus see-eest otse järve kaldal pakkudes aknast imeilusat vaadet nii järvele kui Como linnakesele. Vahelduseks oli päris tore tunda end taas välisturistina....esimese katsena püüti ikka inglise keelt meiega rääkida. Meie hotellis ei õnnestunud meil kohata mitte ühtegi itaalia keelt rääkivat turisti. Domineerivaks keeleks oli jaapani ja inglise (kas Clooney mõju?). Hinnad restoranides olid ka vastavad rikastele turistidele ning meid päästis esimesel õhtul nurgatagune Naapoli pizzeria (nämma kui hea pizza) ning teisel päeval hotelli kallis restoranis õhtusöök, mis oli ööbimispaketi sees (maksime küll kõige odavama veinipudeli eest 16 eurot lisaks).

x

Sai käidud ka lõbusõidul laevukesega, maha tulime Bellaggio külas, et natuke ringi vaadata. Veel käisime vaatamas villa Carlottat, mis oli millegipärast laevasõidu pileti hinnas ning kuidas sa siis ikka vahele jätad. Viimasel päeval tuli veel äkitselt idee teha hüpe Sveitsi, et täiendada oma shokolaadi varusid ka mõne Sveitsi (vabandage, aga puuduvad vajalikud tähed, et selle riigi nime korrektselt kirja saada) maiusega...

x

Paraku on tööandja poolt hetkel päris korralik "pressing" mul peal, seega pean siinkohal katkestama. Järgmises postituses loodan lisada ka mõned pildid illustratsiooniks :-) (pildid nimelt hetkel kõik koduarvutis)

Ämm-äi tagasi kruiisilt...

Täna saabusid äi-ämm tagasi oma nädalaselt kruiisilt Kreeka saartele ning tänu sellele saan taas kergemalt hingata (üksi kahe koera eest hoolitsemine polegi nii lihtne ülesanne, kui vahetevahel on vaja ka tööle minna..).

Praegu valmistan vaimu ette tänaõhtuseks San Ranieri valgusetenduseks (sellest juttu just eelmises postituses) ning loodan nüüd, et suudan ka fotoka patereid ära laadida...

Lisan siia paar pilti aga ämma-äia kruiisist (teate küll ju et ma natuke kruiiside hull). Soovitasin neil ära proovida ameeriklaste kompanii Royal Caribbean (seesama kompanii, millest Eesti uudistes hiljuti juttu oli - kuna tõid esimese suure laeva Tallinna sadamasse). Käesolev laev küll nii suur ei olnud, aga mitte suurus pole oluline, vaid saadav rahulolu...

Esimesel pildil lihtsalt üks laeva sisevaade, teisel pilt Veneetsiast sellisena, nagu paistab mööda purjetava kruiisilaeva ülemiselt dekilt.

Kolmandal pildil vaade kruiisilaevadele Santorini saare tipult ning neljandal pildil võite näha mu ämma koos Santorini eeslitega.

Aga nüüd õhtusöögile ja sealt edasi Luminarale!!

Tulge Pisasse

Ööl vastu 17 juunit korraldab Pisa taas linnapühaku San Ranieri auks iga-aastase ürituse "Luminara". Tegemist maagilise ööga, kus Arno jõe ääres asuvate ehitiste fassaadid kaunistatakse küünaldega ning kustutatakse elektrivalgus. Lisaks toimub üritusi terves vanalinnas. Tulge kaema! Kella 23 paiku võib näha ka linna aasta ilusaimat ilutulestikku.
Rohkem infot siit: http://www.discoveritalia.it/agenda/schedaEvento.asp?IDevento=5927&lingua=it