Täna on esmaspäev ning taas alanud igav töönädal...oijahh...hea seegi et reede on siin riiklik püha ning tänu sellele faktile on tööpäev ühe päeva võrra lühem...
Juba mitu nädalat rääkisin kõigile, et autoga on ikka võimatu linnas liigelda, et hakkan nüüd jalgrattaga tööl käima. Aga alati oli nii, et aeg möödus linnulennul ning ei leidnud seda aega jalgratast keldrist välja vedada. Eilseks oli siis probleem juba niivõrd päevakorras et otsustasin - nüüd saab see tehtud. Jalgratta leidsin muidugi väga kehvas seisukorras - kummid tühjad ning paksu tolmukorra all. Muidugi puudus meil peres pump ja nii saigi lükatud pumpamine tänasesse hommikusse, kus saatsin Tomi lähedalasuvasse bensukasse kumme pumpama.
Niisiis saigi täna hommikul rattaga tööle tuldud! :-) Sõit läks väga hästi, aega läks vaid 15 minutit, see on sama aeg mis mul kulub autoga tööle sõitmiseks! Ei mingeid ummikuid, ei mingeid suletud raudteeületus kohti. Tööle jõudsin muidugi läbimärjana. See võttis mul ikka aega, et end maha jahutada (ja ometi on täna pilves ilm, lausa natuke tuuline).
Lõuna ajal sai siis ette võetud sõit kodu suunas. Nüüd võttis see aega pea 25 minutit (põhjuseks igasugused ristmikud kus pidin ootama, et autosid läbi lasta).
Peale lõunat aga enam ei suutnud jalgratta otsa ronida - jalad valutasid, kõht oli liiga täis ning silmad ei püsinud enam kuidagi lahti (juba autoga tööle sõitmine oli igavesti kohutav kogemus). Nüüd siis siin mõtlen, et kas homme taas rattaga või rattata......
esmaspäev, mai 29, 2006
reede, mai 26, 2006
Reedest, kurjadest dobermannidest ehitusplatsil ja kunstpäikesest...
Nii ongi nädalake taas möödas ja käes oodatud reede. Tegelt hakkab reede minu jaoks pihta alles kell 19, noh sinna on veel mõni tund kannatada... Nii suure hooga nagu hakkasin siin kirjutama, sama suure hooga jäin ka pidama. Viimane nädal on olnud päris jube töönädal, kliendid on kellegil kaelas ja muidugi pean olema mina, palgatööline, see, kes siis musta pesu ära peseb..arvutis muidugi ;-)
Jube palav on...väljas ei saa nagu veel arugi, et palav oleks, aga siin kontoris on ikka päris jube. Hommikul on küll hea, siis avan esimese sisenejana kõik aknad ja ruumist voolab läbi selline mõnus märjuke õhk mis mõnusalt selga paitab. Siis hakkab aga higistav meestekari kohale voorima ja mida rohkem neid on, seda vähem õhku ja seda enam higihaisu...nojah...on ju olemas õhukonditsioneer....aga selle õhukonditsioneeriga on see jama, et nii kui ma need käima panen ning aknad ikka lahti jätan, on ülemuse poeg kohe platsis, et see puhas energia raiskamine! Seleta talle siis lahti, et ka jahedas õhus on higihais ikka välja kannatamata hais...Ja ega nad eriti midagi jahutagi, kokku on meil neid kahe ruumi peale neli ja hetkel töös kolm, ikka palav...
Kui keegi veel ei tea, siis Itaalias on suvi. Päikest on piisavalt ning mina muutun ikka pruunimaks ja pruunimaks...ega tegelt ma ei teagi, palju rahvast mere ääres käib, sest ega minul sinna aega minna küll pole. Tööinimeste värk - nädala sees tööl ja pühapäeviti puhkavad kõik, kaasa arvatud päike. Millegipärast satuvad mulle alati need pilvised pühapäevad...Hakkasin siis solaariumis käima, mul siin üks kohe töökoha all. Lihtne värk, kümme minutit kuuma kannatamist ja jume tuleb nagu oleks päev otsa mere ääres...:-) Tegelt ega ma ei ole eriline solaariumi armastaja, aga kuu aja pärast ei tahaks altari ette päris kahvatunäona ilmuda, mõni võib veel arvata et olen haige...ja asju on nii palju ajada, et laupäevad lähevad kõik mööda päikest nägemata ning pühapäevad on pilves...
Pealkirja järgi peaksin vist dobermannidest rääkima...Tegelt meil siin selline huvitav "cantiere" (ehitusplats e.k.) tekkinud: tegemist siis linna kõige prestiizikama platsiga, naabruses kohe San Rossore park (hästi kõva sõna Toskaanas) ja rikkurite tallid hobustega pluss mõne rikkuri villa ka sinna sekka. Juba aastakümneid pole sinna piirkonda keegi midagi ehitanud - seega hobustemeeste lausmaa...Ja nüüd üks hobumees mängis oma suured varad hobuste peale maha ja nii tekkis tal vajadus uue raha järgi. Juhtuski siis et ta müüs ühe väga "sooja" heinamaa mu ülemuse ja tolle sõpradele maha. Nii tekkiski projekt ehitada maatükile neli kahepereelamut, kõik väga stiilse moega...Projekt ei meeldinud muidugi ülejäänud hobumeestele ja nii hakkaski olema skandaal skandaali järel. Paar aastat järjest oli mu ülemus pidevalt ajalehtedes ära mainutud artiklites nagu "hobumehed said võidu", "hobumeeste maa jääb hobumeestele", "ei mingeid uusi hooneid hobumeeste maale" jne. Mainin siia vahele ära et need hobumehed seal on kõik paadunud kommunistid, kuidas aga kommud nii pururikkad saavad olla, ei mahu kuidagi pähe...mnjahhh...olgu kuidas ole, seda projekti saadeti meile pidevalt tagasi küll linnavalitsusest kui muinsuskaitsest. Lõpuks sai aga ikka "õigetele" kommudelel mõni rubla taskusse sokutatud ja läbi imede ilmus välja lõpuks see kauaoodatud "ehitusluba". Ja nii saigi tellitud ehitusfirma, pandud silt maatüki juurde, et siin läheb ehitamiseks lahti ja nüüd paar päeva käib kisma seal..Nimelt ei lase kohalikud hobumehed ei töölisi maale ega muid "adetti al lavoro". Viimane lugu oligi kui väga jutukale naisgeoloogile aeti koer kallale - dobermann siis. Tulemusena jalg katki ja ähvardati veel koera lahti lasta kui keegi julgev veel maale oma jalga tõsta. Nii ongi linna politseinikel viimastel päevadel käed jalad tööd täis ja ajalehtedel ainet millest rääkida. Minu ülemusele on aga see nagu omamoodi reklaam, kuigi projekti ennast pole veel avaldatud (tegemist hetkel siiski vaid urbaniseerimistöödega), helistatakse iga päev igast Itaalia nurgast ostusooviga vaatamata soolasele hinnale - üks majake 1,6 miljonit eurot.
Mul on hea meel, et ise olen kontoritöötaja ning ehitusplatsidel käima ei pea. Sest kurje koeri ma kardan ja kurje inimesi veelgi. Peale minu on igatahes kõik minu töökaaslased sõimata saanud, kui on vaid end tollel platsil näidanud. Ilmselt saab kogu see ehitusperiood üks suur sõda olema...
Miks siis hobumehed ei taha neid maju kuigi tegemist igavesti suure heinamaaga kuhu tuleb vaid neli majakest (kahekorruselised ning pargile vastavas antiikses stiilis). Tolle piirkonna elanikud on harjunud oma vabadusega ning kaaslinnakodanike kadedusega (veab ikka, et sellises kohas saavad elada). Kohas müüakse lobudikke hinnaga miljon eurot, seega üks uus villa 1,6 miljoni eest on nende joaks lause ülekohtune alla hindamine?!
Kes seda tõde täpselt teab, aga kui juhtub midagi muud põrutavat, küll siis kirjutan sellest ka siinsetel veergudel.
Nüüd aga püüan teha tõsise tööinimese näo ette, kuidagi kella seitsmeni välja vedada ja siis heilllaaallaaa - nädalavahetus!!!
Jube palav on...väljas ei saa nagu veel arugi, et palav oleks, aga siin kontoris on ikka päris jube. Hommikul on küll hea, siis avan esimese sisenejana kõik aknad ja ruumist voolab läbi selline mõnus märjuke õhk mis mõnusalt selga paitab. Siis hakkab aga higistav meestekari kohale voorima ja mida rohkem neid on, seda vähem õhku ja seda enam higihaisu...nojah...on ju olemas õhukonditsioneer....aga selle õhukonditsioneeriga on see jama, et nii kui ma need käima panen ning aknad ikka lahti jätan, on ülemuse poeg kohe platsis, et see puhas energia raiskamine! Seleta talle siis lahti, et ka jahedas õhus on higihais ikka välja kannatamata hais...Ja ega nad eriti midagi jahutagi, kokku on meil neid kahe ruumi peale neli ja hetkel töös kolm, ikka palav...
Kui keegi veel ei tea, siis Itaalias on suvi. Päikest on piisavalt ning mina muutun ikka pruunimaks ja pruunimaks...ega tegelt ma ei teagi, palju rahvast mere ääres käib, sest ega minul sinna aega minna küll pole. Tööinimeste värk - nädala sees tööl ja pühapäeviti puhkavad kõik, kaasa arvatud päike. Millegipärast satuvad mulle alati need pilvised pühapäevad...Hakkasin siis solaariumis käima, mul siin üks kohe töökoha all. Lihtne värk, kümme minutit kuuma kannatamist ja jume tuleb nagu oleks päev otsa mere ääres...:-) Tegelt ega ma ei ole eriline solaariumi armastaja, aga kuu aja pärast ei tahaks altari ette päris kahvatunäona ilmuda, mõni võib veel arvata et olen haige...ja asju on nii palju ajada, et laupäevad lähevad kõik mööda päikest nägemata ning pühapäevad on pilves...
Pealkirja järgi peaksin vist dobermannidest rääkima...Tegelt meil siin selline huvitav "cantiere" (ehitusplats e.k.) tekkinud: tegemist siis linna kõige prestiizikama platsiga, naabruses kohe San Rossore park (hästi kõva sõna Toskaanas) ja rikkurite tallid hobustega pluss mõne rikkuri villa ka sinna sekka. Juba aastakümneid pole sinna piirkonda keegi midagi ehitanud - seega hobustemeeste lausmaa...Ja nüüd üks hobumees mängis oma suured varad hobuste peale maha ja nii tekkis tal vajadus uue raha järgi. Juhtuski siis et ta müüs ühe väga "sooja" heinamaa mu ülemuse ja tolle sõpradele maha. Nii tekkiski projekt ehitada maatükile neli kahepereelamut, kõik väga stiilse moega...Projekt ei meeldinud muidugi ülejäänud hobumeestele ja nii hakkaski olema skandaal skandaali järel. Paar aastat järjest oli mu ülemus pidevalt ajalehtedes ära mainutud artiklites nagu "hobumehed said võidu", "hobumeeste maa jääb hobumeestele", "ei mingeid uusi hooneid hobumeeste maale" jne. Mainin siia vahele ära et need hobumehed seal on kõik paadunud kommunistid, kuidas aga kommud nii pururikkad saavad olla, ei mahu kuidagi pähe...mnjahhh...olgu kuidas ole, seda projekti saadeti meile pidevalt tagasi küll linnavalitsusest kui muinsuskaitsest. Lõpuks sai aga ikka "õigetele" kommudelel mõni rubla taskusse sokutatud ja läbi imede ilmus välja lõpuks see kauaoodatud "ehitusluba". Ja nii saigi tellitud ehitusfirma, pandud silt maatüki juurde, et siin läheb ehitamiseks lahti ja nüüd paar päeva käib kisma seal..Nimelt ei lase kohalikud hobumehed ei töölisi maale ega muid "adetti al lavoro". Viimane lugu oligi kui väga jutukale naisgeoloogile aeti koer kallale - dobermann siis. Tulemusena jalg katki ja ähvardati veel koera lahti lasta kui keegi julgev veel maale oma jalga tõsta. Nii ongi linna politseinikel viimastel päevadel käed jalad tööd täis ja ajalehtedel ainet millest rääkida. Minu ülemusele on aga see nagu omamoodi reklaam, kuigi projekti ennast pole veel avaldatud (tegemist hetkel siiski vaid urbaniseerimistöödega), helistatakse iga päev igast Itaalia nurgast ostusooviga vaatamata soolasele hinnale - üks majake 1,6 miljonit eurot.
Mul on hea meel, et ise olen kontoritöötaja ning ehitusplatsidel käima ei pea. Sest kurje koeri ma kardan ja kurje inimesi veelgi. Peale minu on igatahes kõik minu töökaaslased sõimata saanud, kui on vaid end tollel platsil näidanud. Ilmselt saab kogu see ehitusperiood üks suur sõda olema...
Miks siis hobumehed ei taha neid maju kuigi tegemist igavesti suure heinamaaga kuhu tuleb vaid neli majakest (kahekorruselised ning pargile vastavas antiikses stiilis). Tolle piirkonna elanikud on harjunud oma vabadusega ning kaaslinnakodanike kadedusega (veab ikka, et sellises kohas saavad elada). Kohas müüakse lobudikke hinnaga miljon eurot, seega üks uus villa 1,6 miljoni eest on nende joaks lause ülekohtune alla hindamine?!
Kes seda tõde täpselt teab, aga kui juhtub midagi muud põrutavat, küll siis kirjutan sellest ka siinsetel veergudel.
Nüüd aga püüan teha tõsise tööinimese näo ette, kuidagi kella seitsmeni välja vedada ja siis heilllaaallaaa - nädalavahetus!!!
reede, mai 19, 2006
Giro d´Italia vol.3
Kes oleks võinud arvata, et ma pikalt selle tuuri juurde jään jutustama...Aga noh täna lõunale sõites (tänu taevaisale, et auto kodu jätsin), sattusin Aurelia äärde just momendil (lootes et äkki ei ole teed veel kinni pandud) kui grupike rattureid hakkas lähenema. Nii saigi need onud mööda vuhisedes nii ära näha et oleks võinud neid käega puudutada...Ja Maril täitsa õigus - vuhisesid kõik kiiresti mööda ja rodu abiautosid järel...Äkki jäin ka kuidagi telepilti, sest pea kohal vurises helikopter...Nüüd aga võin selle tuuri südamerahuga ajalooarhiivi saata ;-)
Reede ja Giro d´Italia vol. 2+ addio al nubilato
Reeeedeeeeee! Lõpuks ometi minu lemmikpäev! Praegu see lemmikosa veel alanud pole, kuna algab keskmiselt kell 19 õhtul siis kui löön kinni kontori ukse ning astun sirge seljaga vabaduse poole :-)
Eile muideks oli siis see Itaalia tuur Pisa linna rüüstamas. Paari mehikest nägin ka mina mööda vuhisemas. Linn oli pahupidi pööratud põhjusel, et Pisas polnud see tavaline tuur, vaid too kronomeetri tuur, kus iga paari minuti pärast lasti mehike lahti ja nii nad vuhisesid siit mööda üks iga paari minuti tagant umbes. Helikopterid surisesid ja rahvas karjus...penskarid enamuses. Koolid olid kinni aga koolilapsi eriti näha polnud. Noh sai natuke tuuri telekast vaadatud (ja paari meest sai näha elusalt lõunapausile sõites, kus meil tuli rajast mööduda).
Aga see pole veel kõik. Täna on siis see õige tuur, mis väljub Livornost ja vuhiseb mööda Aurelia teed kusagile Sestri Levanti suunas. See tähendab aga et lõikavad ära tee mis lahutab mu kodu töökohast. Seega võin riskida sellega, et ei saagi täna lõunale või jõuan lõunale hilinemisega! Prr loodan, et nad just tol momendil mööda ei vuhise kui mul vaja Aurelia ületada - pagana roomlased, oleks võinud oma teele ka mõne läbisõidu tunneli alla kaevata...
Aga aitab tuurist...räägime nüüd hoopis tänaõhtusest peost. Nimelt olen kutsutud ühele addiole nubilatole. See tähendab nagu poissmeeste õhtut naisvariandis - kuidas oleks eesti keeles? Pole kunagi ühelgi sellisel üritusel käinud aga nüüd tuleb minna. Restorani nimi pidi olema nagu "punane kass" või midagi taolist...mhhh...kingitusi ei pidanud kaasa tooma kuna abiellu astuva tüdruku sõbrannad teevad talle igasuguseid nalju...mis nalju küsisin lolli näoga oma ämma käest....noh,...vastab tema, kingivad talle plastmassist pisellino näiteks...??? Eesti keeles puudub selline armas sõna nagu pisellino (noku on minu arvates ikka väga kole sõna), aga itaalia keeles on ikka selline kena sõnake ;-) Noh eks ole näha mis peost välja tuleb, Tom on väga murelik juba eilsest õhtust saadik ja korrutab iga paarikümne minuti tagant et täna õhtul pean siis üksi olema...Tegelt on tema juba mitmel korral mind üksi kodu jätnud - küll õhtusöök jalgpalliklubiga, küll klassi kokkutulek...No mida ta vingub selle ühe "rahuliku" peo pärast.....
Aga koertest!!! Mul ju need kaks pärdikut kodus...Alates sellest nädalast on neil luba suhelda ka teiste koertega (vaktsineeritud siis nüüd). Ainult et koerakestele ei meeldi kuidagi need teised koerad. Eile tuli meile külla üks sõbralik naabrikoer. Üks hästi suur koer ja nii need minu pisikesed keksisid selle ümber ja lõugasid nagu oleks neile tont ette pandud...nii kui suur koer aga selja keeras olid minu omad kohe selle tagumikku nuusutamas. Oh seda loomadeilma küll.. Teine pull on jalutuskäigud. Kuna meil on kahe peale vaid üks jalutusrihm, siis saab korraga välja vaid üks. Ja nii saime teada, et eile kui mu ämm oli mustaga läinud loomarstile (teisel oli probleeme oksendamise - sööb kõike sitta aiast - ning kõrvaga) ja emane jäi üksi kodu. Nii olevat too end kuidagimoodi 20 cm laiusest aiaaugust end välja pressinud ja tänavale sattunud (püüdsin küll peni uuesti seda teed pidi välja pressida aga ei mahtunud, seega täielik üllatus kuidas ta sellega hakkama sai). Tänavalt leidiski ta tolle suure peni perenaine. Minu penike olevat istunud värava ees, nutnud ja sortsutanud pissi siia ja sinna. Välja oli roninud, tagasi ei saanud ning väljas ka ei teadnud kuhu minna (õnneks ohh) ja nii pani too naaber siis kutsa aeda tagasi (suur tänu talle) ja nii saime asjast teada alles õhtul kuigi oli juhtunud hommikul. Täna hommikul oli siis emase peni kord jalutama minna. Ise jäin vaatama isase reageeringut. Oli teine meeleheitel aia ääres tagajalgadel püsti ja ulus nagu hull. Lõpuks pidin ta majja kinni panema. Kodus kah otsis nuusutades emase jälgi ja niutsus kogu aeg. Hea see et veerand tunni pärast oli Rosa (emane kutsa siis) tagasi ning rõõm peres tagasi.. Oh neid vaeseid penne küll...
Eile muideks oli siis see Itaalia tuur Pisa linna rüüstamas. Paari mehikest nägin ka mina mööda vuhisemas. Linn oli pahupidi pööratud põhjusel, et Pisas polnud see tavaline tuur, vaid too kronomeetri tuur, kus iga paari minuti pärast lasti mehike lahti ja nii nad vuhisesid siit mööda üks iga paari minuti tagant umbes. Helikopterid surisesid ja rahvas karjus...penskarid enamuses. Koolid olid kinni aga koolilapsi eriti näha polnud. Noh sai natuke tuuri telekast vaadatud (ja paari meest sai näha elusalt lõunapausile sõites, kus meil tuli rajast mööduda).
Aga see pole veel kõik. Täna on siis see õige tuur, mis väljub Livornost ja vuhiseb mööda Aurelia teed kusagile Sestri Levanti suunas. See tähendab aga et lõikavad ära tee mis lahutab mu kodu töökohast. Seega võin riskida sellega, et ei saagi täna lõunale või jõuan lõunale hilinemisega! Prr loodan, et nad just tol momendil mööda ei vuhise kui mul vaja Aurelia ületada - pagana roomlased, oleks võinud oma teele ka mõne läbisõidu tunneli alla kaevata...
Aga aitab tuurist...räägime nüüd hoopis tänaõhtusest peost. Nimelt olen kutsutud ühele addiole nubilatole. See tähendab nagu poissmeeste õhtut naisvariandis - kuidas oleks eesti keeles? Pole kunagi ühelgi sellisel üritusel käinud aga nüüd tuleb minna. Restorani nimi pidi olema nagu "punane kass" või midagi taolist...mhhh...kingitusi ei pidanud kaasa tooma kuna abiellu astuva tüdruku sõbrannad teevad talle igasuguseid nalju...mis nalju küsisin lolli näoga oma ämma käest....noh,...vastab tema, kingivad talle plastmassist pisellino näiteks...??? Eesti keeles puudub selline armas sõna nagu pisellino (noku on minu arvates ikka väga kole sõna), aga itaalia keeles on ikka selline kena sõnake ;-) Noh eks ole näha mis peost välja tuleb, Tom on väga murelik juba eilsest õhtust saadik ja korrutab iga paarikümne minuti tagant et täna õhtul pean siis üksi olema...Tegelt on tema juba mitmel korral mind üksi kodu jätnud - küll õhtusöök jalgpalliklubiga, küll klassi kokkutulek...No mida ta vingub selle ühe "rahuliku" peo pärast.....
Aga koertest!!! Mul ju need kaks pärdikut kodus...Alates sellest nädalast on neil luba suhelda ka teiste koertega (vaktsineeritud siis nüüd). Ainult et koerakestele ei meeldi kuidagi need teised koerad. Eile tuli meile külla üks sõbralik naabrikoer. Üks hästi suur koer ja nii need minu pisikesed keksisid selle ümber ja lõugasid nagu oleks neile tont ette pandud...nii kui suur koer aga selja keeras olid minu omad kohe selle tagumikku nuusutamas. Oh seda loomadeilma küll.. Teine pull on jalutuskäigud. Kuna meil on kahe peale vaid üks jalutusrihm, siis saab korraga välja vaid üks. Ja nii saime teada, et eile kui mu ämm oli mustaga läinud loomarstile (teisel oli probleeme oksendamise - sööb kõike sitta aiast - ning kõrvaga) ja emane jäi üksi kodu. Nii olevat too end kuidagimoodi 20 cm laiusest aiaaugust end välja pressinud ja tänavale sattunud (püüdsin küll peni uuesti seda teed pidi välja pressida aga ei mahtunud, seega täielik üllatus kuidas ta sellega hakkama sai). Tänavalt leidiski ta tolle suure peni perenaine. Minu penike olevat istunud värava ees, nutnud ja sortsutanud pissi siia ja sinna. Välja oli roninud, tagasi ei saanud ning väljas ka ei teadnud kuhu minna (õnneks ohh) ja nii pani too naaber siis kutsa aeda tagasi (suur tänu talle) ja nii saime asjast teada alles õhtul kuigi oli juhtunud hommikul. Täna hommikul oli siis emase peni kord jalutama minna. Ise jäin vaatama isase reageeringut. Oli teine meeleheitel aia ääres tagajalgadel püsti ja ulus nagu hull. Lõpuks pidin ta majja kinni panema. Kodus kah otsis nuusutades emase jälgi ja niutsus kogu aeg. Hea see et veerand tunni pärast oli Rosa (emane kutsa siis) tagasi ning rõõm peres tagasi.. Oh neid vaeseid penne küll...
kolmapäev, mai 17, 2006
Giro d´Italia ja minu töö...
Siin Pisas on täna kõik kuidagi elevil. Põhjuseks Giro d´Italia...Mõni kohalik liider mõtlete nüüd...vastan ausalt, et ei tea, aga ainus fakt mida tean, et homme läbib tuur ka meie linna. Ette on antud tuuri läbimise skeem ning see läbib ka tänavat mis vaid sadakond meetrit mu töökohast. Nüüd käib töö juures kõva arutelu, et kas homme ikka saab tööle (ega eriti ei kurvastaks kui ei saaks), et oleks vaja varem kohale tulla (no way, unustage ära), või tuleb loobuda lõunapausist kodus ning süüa üks võileib kohapeal (mida veel? peaksin asendama oma kuhjaga pastataldriku mingi kirbetanud võileivaga??). Küsiti just minult, et kas teine neidis tuleb ikka homme hommikul tööle. Mina vastu, et miks ei peaks tulema, elab linnast väljas ning peab linna sõiduks minu majast mööda sõitma. Kinni pannakse vaid mõned tänavad linnast ning et kui tema ei saa tulla siis järelikult ei saa ka mina tulla!! Seepeale kuulsin vaid nurinat, et ei ei ei, ikka vaja tulla...see on see mu ülemuse "asendamatuse printsiip" et kui teised puuduvad, on ok, aga kui mina olen puudu, siis katastroof!!! Ainult et kui minna küsima palgakõrgendust või muud soodustust, siis muutun äkitselt kohe "asendatavaks". Saa siis aru mis momendil oled asendamatu ja mis momendil asendatav.
Ahjaa, Giro d´Italia juurde tagasi tulles...jalgrattasport pole mulle kunagi eriti meeldinud, pigem on meeldinud vaadata telekast kohti, mida läbitakse. Nüüd soovitati ka siin, et vaja kaunistada kauplused ja kodud õhupallide ning muu läikiva tränaga, et rahval ikka midagi telekast vaadata oleks. Praeguse seisuga aga ei usu eriti, et seda läbisõitu vaatama lähen (ehk telekast, see mul töö juures olemas). Eestlasi kah ei pidanud osalema. Ja pealegi ei tea keegi täpset momenti mil kari mehi rattakestel mööda kihutab - aga tuletage meelde "asendamatuse" printsiip ja nii saate aru, miks sei saa ma oma läikivat lipukest raja ääres lehvitada (oleks olnud eestlasi siis ehk oleks oma suure sini-must-valge majalipu välja koukinud ning sellega raja äärde lehvitama läinud :-), aga seekord jääb siis ära).
Eks homme ole siis näha, mis võimalik ja mis võimatu (pean silmas tööle tulekut, olekut ja minekut).
Ahjaa, Giro d´Italia juurde tagasi tulles...jalgrattasport pole mulle kunagi eriti meeldinud, pigem on meeldinud vaadata telekast kohti, mida läbitakse. Nüüd soovitati ka siin, et vaja kaunistada kauplused ja kodud õhupallide ning muu läikiva tränaga, et rahval ikka midagi telekast vaadata oleks. Praeguse seisuga aga ei usu eriti, et seda läbisõitu vaatama lähen (ehk telekast, see mul töö juures olemas). Eestlasi kah ei pidanud osalema. Ja pealegi ei tea keegi täpset momenti mil kari mehi rattakestel mööda kihutab - aga tuletage meelde "asendamatuse" printsiip ja nii saate aru, miks sei saa ma oma läikivat lipukest raja ääres lehvitada (oleks olnud eestlasi siis ehk oleks oma suure sini-must-valge majalipu välja koukinud ning sellega raja äärde lehvitama läinud :-), aga seekord jääb siis ära).
Eks homme ole siis näha, mis võimalik ja mis võimatu (pean silmas tööle tulekut, olekut ja minekut).
Kusagilt peab ju alustama
Alustan sellest et solarion läheb ära puhkusele....(eeldan et te ikka teate mis solarion on). Veel paar nädalat ja ongi kolmeks kuuks lõpp - ei mingeid lahinguid enam, ei arendust ega musta maagiat...
Jätkan sellega et vabrik ei lähe puhkusele (eeldan jätkuvalt et mu intelligentsed lugejad teavad ka mis vabrik on), aga on end hetkeseisuga ära ammendanud...Istu nagu loll Tallinnas ja pillu iga päev miljoneid tootearendusse...
Ja mis siis, küsite nüüd? Aga kullakesed, mida peaksin ma kogu selle vaba ajaga peale hakkama, mis mul nüüd üle jääb? Varem alustasin iga päev ründamisega, jätkasin firma arendusega, siis ründasin jälle...ning nüüd selline surnud hetk..
Noh tegelikult mul nii palju aega polegi, kasutan arvutit ju vaid töö juurest, aga tuli idee blog ka endale valmis meisterdada...kõigil on ja kuidas sa ikka sellest ringist välja jääd.
Nii ma siis siin olengi. Kuna solarion.org mängu enam suvel mängida ei saa, siis mõtlesin, et hakkan vabadel momentidel siia midagi kritseldama. Kui aga mind pikka aega siin enam näha pole siis tähendab see, et olen leidnud mõne põnevama lelu millega mängida :-)
Aga sellest piisab küll sissejuhatuseks, kokkuvõttes on iga algus vaid monoloog....
Jätkan sellega et vabrik ei lähe puhkusele (eeldan jätkuvalt et mu intelligentsed lugejad teavad ka mis vabrik on), aga on end hetkeseisuga ära ammendanud...Istu nagu loll Tallinnas ja pillu iga päev miljoneid tootearendusse...
Ja mis siis, küsite nüüd? Aga kullakesed, mida peaksin ma kogu selle vaba ajaga peale hakkama, mis mul nüüd üle jääb? Varem alustasin iga päev ründamisega, jätkasin firma arendusega, siis ründasin jälle...ning nüüd selline surnud hetk..
Noh tegelikult mul nii palju aega polegi, kasutan arvutit ju vaid töö juurest, aga tuli idee blog ka endale valmis meisterdada...kõigil on ja kuidas sa ikka sellest ringist välja jääd.
Nii ma siis siin olengi. Kuna solarion.org mängu enam suvel mängida ei saa, siis mõtlesin, et hakkan vabadel momentidel siia midagi kritseldama. Kui aga mind pikka aega siin enam näha pole siis tähendab see, et olen leidnud mõne põnevama lelu millega mängida :-)
Aga sellest piisab küll sissejuhatuseks, kokkuvõttes on iga algus vaid monoloog....
Tellimine:
Postitused (Atom)