Nädalapäevad tagasi (siis kui Itaalias oli veel viimaseid päevi suvi) olime Tomiga parasjagu nautimas erarannas Tomi vanemate poolt makstud rannatoolide ja rannakabiini mõnusid (inseneri sissetulekustest piisaks heal juhul vaid tasuta ranna lähistel tasulise parkimiskoha maksmiseks), kui juhtusime pealt kuulama paari linnavalitsuse ametniku arutelu selle üle, kui raske on ikka linnavalitsuse ametniku elu, kuna peab pisikese palga eest kusagil kontoris konutama ja andma ehituslubasid arhitektidele ning inseneridele, kes ise midagi peale allkirja andmise ning raha vastuvõtmise teha ei oska...
Tookord mõtlesime vaid hetkeks vaeste linnaametnike rahakotile, mis kannatab 2000 eurose rannatooli välja....tasulisest parkimiskohast rääkimata. Sinna oleks aga tookordne pealtkuuldud arutelu jäänud, kui vaid paar päeva hiljem poleks me ise omal nahal tunda saanud seda, kui lollid me ikka oleme...
Mulle tegelikult Itaalia maffia põhimõte "teeneid" küsida meeldib. Esimesel päeval minnakse "ohvri" juurde ja pakutakse mingi teenuse saamiseks üht üsna kopsakat summat (mis muidugi on väiksem sellest, mida ohver loodab). Mittenõustumisel tullakse järgmisel päeval "ohvri" juurde tagasi ja oh näe imet, teine kohe nõus, kuigi pakutav summa on öö jooksul kahanenud praktiliselt olematuks. Üllatunud pealtvaatajale öeldakse vaid "ma tegin sellise pakkumise, millest lihtsalt ei saanud ära öelda" - mis tähendaks siis maakeeli, et ohvril lasti valida, kas pakutud summa või elust ilma jäämine. Maffia ja Camorra erinevustest täna ei viitsi rääkida, aga Eestis tegutsev nn. "Vene maffia" kuulub küll pigem camorra alla...
Aga tuleme nüüd kommunistliku maffia juurde...põhimõtted võrreldes tavamaffiaga on samad, kuid kõike korraldatakse pealtnäha "ausal teel" ning püstoli asemel kasutatakse teisi vahendeid soovitu saamiseks...
Jutt siis linnavalitsuse poliitikast mingi soovitud asja saamiseks. Ettevõtja A saab linnavalitsuse ametnikult B vihje, et äärelinnas on müügil odava hinnaga riigimaa ning nii see maatükk müüaksegi maha koos detailplaneeringuga, mille on ametnik B ise teinud. Ettevõtja A tahab ehitada maatükile paar mitmekorruselist maja ja läheb tähtsa linnaametnik C käest küsima, et kas on olemas keegi konkreetne "isik" kellele tuleks see tähtis töö anda. Linnaametnik C vastab et vali arhitektiks keda tahad (lootes ise salamisi, nagu paar aastat hiljem välja tuleb, et välja valitaks üks tema sõpradest ehk arhitekt D). Ettevõtja A annab tööotsa aga hoopis insener T-le, kuna T isa on A vana sõber ning koos on juba mitmeid projekte arendatud minevikus. T asubki tööle ja mitme kuu möödudes esitatakse linnavalitsusele projekt hindamiseks. Itaalia seadustes on kirjas et kui linnavalitsusele on esitatud projekt, siis linnavalitsus võib uurimise käigus küsida lisamaterjale vaid ühe korra ning seda kirjalikult....Projekti esitamisest on mitu kuud möödas kui hakkavad saabuma telfonikõned stiilis - kõik on korras aga vaja seda paberit ja toda paberit. Ei mingit kirjalikku päringut...Aeg möödub ja ettevõtja A muutub närviliseks ning palkab advokaadi E. Advokaat suudab asjad nii kaugele viia, et linnavalitsuses hakatakse vabandama ning palutakse uut projekti, kuna "olevat" unustatud projekteerida ka parkimiskohad tehaste töötajatele, kes töötavad maatüki ümbruskonna vabrikutes (et mina ehitan enda eramaale maja ning siis pean lubama ka ümbrukonna tehaste töölistele parkida oma autod minu maale). Ok, keegi ei taha tülitseda ja tehakse uus projekt (veel üks aasta möödub). Alguses öeldakse, et nüüd on kõik ok ja kohe kohe anname ehitusloa aga seda ei tule.
Ühel päeval helistab ettevõtja insener T-le ja palub tal tulla enda juurde. T saab ettevõtjalt teada, et ei saa enam projekteerimises osaleda, kuna tähtis linnaametnik C olevat mõista andnud, et ehituluba saabub alles siis, kui projekteerijaks saab sõber arhitekt D....T-le lubatakse küll maad ja taevad kokku, et ta vaid ei läheks abi paluma advokaatidelt.
T ei teagi nüüd, kas minna advokaadi juurde või mitte, sest linnaametnik C-ga on vaja ka tulevikus läbi käia (kõik ehitusload tulevad tolle käest).
Linnaametnik C ja arhitekt D ja paljud teised nende toetajad on kõik ühe ja sama partei liikmed. Nimetagem seda siis kommunistlikuks maffiaks :-)
Täna saabusid äi-ämm tagasi oma nädalaselt kruiisilt Kreeka saartele ning tänu sellele saan taas kergemalt hingata (üksi kahe koera eest hoolitsemine polegi nii lihtne ülesanne, kui vahetevahel on vaja ka tööle minna..).
proovida ameeriklaste kompanii Royal Caribbean (seesama kompanii, millest Eesti uudistes hiljuti juttu oli - kuna tõid esimese suure laeva Tallinna sadamasse). Käesolev laev küll nii suur ei olnud, aga mitte suurus pole oluline, vaid saadav rahulolu...
ämma koos Santorini eeslitega.
