Täna on esmaspäev ning taas alanud igav töönädal...oijahh...hea seegi et reede on siin riiklik püha ning tänu sellele faktile on tööpäev ühe päeva võrra lühem...
Juba mitu nädalat rääkisin kõigile, et autoga on ikka võimatu linnas liigelda, et hakkan nüüd jalgrattaga tööl käima. Aga alati oli nii, et aeg möödus linnulennul ning ei leidnud seda aega jalgratast keldrist välja vedada. Eilseks oli siis probleem juba niivõrd päevakorras et otsustasin - nüüd saab see tehtud. Jalgratta leidsin muidugi väga kehvas seisukorras - kummid tühjad ning paksu tolmukorra all. Muidugi puudus meil peres pump ja nii saigi lükatud pumpamine tänasesse hommikusse, kus saatsin Tomi lähedalasuvasse bensukasse kumme pumpama.
Niisiis saigi täna hommikul rattaga tööle tuldud! :-) Sõit läks väga hästi, aega läks vaid 15 minutit, see on sama aeg mis mul kulub autoga tööle sõitmiseks! Ei mingeid ummikuid, ei mingeid suletud raudteeületus kohti. Tööle jõudsin muidugi läbimärjana. See võttis mul ikka aega, et end maha jahutada (ja ometi on täna pilves ilm, lausa natuke tuuline).
Lõuna ajal sai siis ette võetud sõit kodu suunas. Nüüd võttis see aega pea 25 minutit (põhjuseks igasugused ristmikud kus pidin ootama, et autosid läbi lasta).
Peale lõunat aga enam ei suutnud jalgratta otsa ronida - jalad valutasid, kõht oli liiga täis ning silmad ei püsinud enam kuidagi lahti (juba autoga tööle sõitmine oli igavesti kohutav kogemus). Nüüd siis siin mõtlen, et kas homme taas rattaga või rattata......
1 kommentaar:
Tubli! Ma juba ammu vòtan hoogu, et ka ise sest rattateemast juttu puhuda. Mul nii lihtsalt nimelt ei kài see asi.. "tànu" nàrvilistele ja kannatamatutele autojuhtidele.
Postita kommentaar