Reede ja Giro d´Italia vol. 2+ addio al nubilato

Reeeedeeeeee! Lõpuks ometi minu lemmikpäev! Praegu see lemmikosa veel alanud pole, kuna algab keskmiselt kell 19 õhtul siis kui löön kinni kontori ukse ning astun sirge seljaga vabaduse poole :-)
Eile muideks oli siis see Itaalia tuur Pisa linna rüüstamas. Paari mehikest nägin ka mina mööda vuhisemas. Linn oli pahupidi pööratud põhjusel, et Pisas polnud see tavaline tuur, vaid too kronomeetri tuur, kus iga paari minuti pärast lasti mehike lahti ja nii nad vuhisesid siit mööda üks iga paari minuti tagant umbes. Helikopterid surisesid ja rahvas karjus...penskarid enamuses. Koolid olid kinni aga koolilapsi eriti näha polnud. Noh sai natuke tuuri telekast vaadatud (ja paari meest sai näha elusalt lõunapausile sõites, kus meil tuli rajast mööduda).
Aga see pole veel kõik. Täna on siis see õige tuur, mis väljub Livornost ja vuhiseb mööda Aurelia teed kusagile Sestri Levanti suunas. See tähendab aga et lõikavad ära tee mis lahutab mu kodu töökohast. Seega võin riskida sellega, et ei saagi täna lõunale või jõuan lõunale hilinemisega! Prr loodan, et nad just tol momendil mööda ei vuhise kui mul vaja Aurelia ületada - pagana roomlased, oleks võinud oma teele ka mõne läbisõidu tunneli alla kaevata...
Aga aitab tuurist...räägime nüüd hoopis tänaõhtusest peost. Nimelt olen kutsutud ühele addiole nubilatole. See tähendab nagu poissmeeste õhtut naisvariandis - kuidas oleks eesti keeles? Pole kunagi ühelgi sellisel üritusel käinud aga nüüd tuleb minna. Restorani nimi pidi olema nagu "punane kass" või midagi taolist...mhhh...kingitusi ei pidanud kaasa tooma kuna abiellu astuva tüdruku sõbrannad teevad talle igasuguseid nalju...mis nalju küsisin lolli näoga oma ämma käest....noh,...vastab tema, kingivad talle plastmassist pisellino näiteks...??? Eesti keeles puudub selline armas sõna nagu pisellino (noku on minu arvates ikka väga kole sõna), aga itaalia keeles on ikka selline kena sõnake ;-) Noh eks ole näha mis peost välja tuleb, Tom on väga murelik juba eilsest õhtust saadik ja korrutab iga paarikümne minuti tagant et täna õhtul pean siis üksi olema...Tegelt on tema juba mitmel korral mind üksi kodu jätnud - küll õhtusöök jalgpalliklubiga, küll klassi kokkutulek...No mida ta vingub selle ühe "rahuliku" peo pärast.....
Aga koertest!!! Mul ju need kaks pärdikut kodus...Alates sellest nädalast on neil luba suhelda ka teiste koertega (vaktsineeritud siis nüüd). Ainult et koerakestele ei meeldi kuidagi need teised koerad. Eile tuli meile külla üks sõbralik naabrikoer. Üks hästi suur koer ja nii need minu pisikesed keksisid selle ümber ja lõugasid nagu oleks neile tont ette pandud...nii kui suur koer aga selja keeras olid minu omad kohe selle tagumikku nuusutamas. Oh seda loomadeilma küll.. Teine pull on jalutuskäigud. Kuna meil on kahe peale vaid üks jalutusrihm, siis saab korraga välja vaid üks. Ja nii saime teada, et eile kui mu ämm oli mustaga läinud loomarstile (teisel oli probleeme oksendamise - sööb kõike sitta aiast - ning kõrvaga) ja emane jäi üksi kodu. Nii olevat too end kuidagimoodi 20 cm laiusest aiaaugust end välja pressinud ja tänavale sattunud (püüdsin küll peni uuesti seda teed pidi välja pressida aga ei mahtunud, seega täielik üllatus kuidas ta sellega hakkama sai). Tänavalt leidiski ta tolle suure peni perenaine. Minu penike olevat istunud värava ees, nutnud ja sortsutanud pissi siia ja sinna. Välja oli roninud, tagasi ei saanud ning väljas ka ei teadnud kuhu minna (õnneks ohh) ja nii pani too naaber siis kutsa aeda tagasi (suur tänu talle) ja nii saime asjast teada alles õhtul kuigi oli juhtunud hommikul. Täna hommikul oli siis emase peni kord jalutama minna. Ise jäin vaatama isase reageeringut. Oli teine meeleheitel aia ääres tagajalgadel püsti ja ulus nagu hull. Lõpuks pidin ta majja kinni panema. Kodus kah otsis nuusutades emase jälgi ja niutsus kogu aeg. Hea see et veerand tunni pärast oli Rosa (emane kutsa siis) tagasi ning rõõm peres tagasi.. Oh neid vaeseid penne küll...