esmaspäev, september 03, 2007

Esimene tööpäev...

Tahan tagasi augusti algust!!! Miks ei toimi aastakalender sellisel meetodil: august, september, august, oktoober, august, november, august, detsember, august, august, jaanuar....
Kui tavaliselt jõuan tööpäeva alustades ukse rahulikult lukust lahti keerata, alarmi maha võtta, raadio mängima panna, palmi kasta, õhukonditsioneeri sisse lülita, postimehe läbi lugeda....SIIS TÄNA.... oootas ülemus mind esimese tööpäeva/koolipäeva puhul väljas postkasti juures!!! Ja nii tuligi nelja nädalaga maha raputatud stress nelja tunniga tagasi! Nimelt istus ülemus kõik mu neli töötundi enesekindlalt kõrval ja käskis mul valmis joonistada kolmekorruselise elamu!
Hommikul oli väga hea enesetunne...tööpäeva lõpuks on sellised sümptomid: allergiahood aevastamise ning tatistamisega, süda paha, silmade ees liiguvad mingid mustad laigud, auto aknast ei näinud enam välja (võis ka musta klaasi viga olla), pea käib ringi, sõrmedevahed sügelevad, nina otsa on tekkinud vistrik, söögiisu puudumine....kõik ei tule kohe korraga meeldegi....paneks ehk keegi tark DIAGNOOSI, soovitavalt koos ravimismeetodiga....oijahhhh...ootan suve, 2008 oma muidugi.....

5 kommentaari:

midaiganes ütles ...

Oi kui esimene päev kohe nii karm on. Aga mina isegi mitte ei oota suve 2008, mis sest suvest ikka...

Katu ütles ...

ma arvan, et sa oled ylemuse suhtes allergiline ja symptomid tekkisid sellest, et ta istus 4 tundi su kòrval

aga muidu teretulemast tagasi blogimaailma! :)

Carry ütles ...

Nõustun eelkommenteerijaga - raudselt ülemuse viga. Postimehe lugemisest sul vaevalt et vistrik nina otsa oleks tekkinud... =P

mnjah ütles ...

Ehehe, Postimeest ei näinud tol esimesel tööpäeval mitte kaugeltki...:-) Aga viga vist jah ülemuses ja teisipäeval lisandus veel ülemuse poeg (väärib omaette peatükki) ning tõdesin - et küll oli hea olla viis nädalat neid nägemata/kuulmata.

Ruudi ütles ...

Oijahh, ùlemuse pojad on tòelised katkud siin.. Mul on hea meel kodparenaise staatuse ùle just tàna ùlemuse pojale. Enne olid ùlemused enam vàhem minu kàpa all ja kord majas, aga sest ajast mil ùhe ùlemuse idikas pojake "tòòle" tuli on kord nii majast àra ja olukord nii kreisi. Ma parem ei mòtle sellele, vàhemalt 6 kuud maternitàd veel ootab mind ees ja eks pàrast apsitab, mis must edasi saab :)
Igal juhul, Mnjahh ma mòistan sind!