Reisimuljeid Prantsusmaast.

Prantsusmaalt tagasi oleme küll juba mõned päevad, kuid Pisas ja terves Itaalias valitsev põrgukuumus muudab pea nii uimaseks, et hea, kui üldse midagi teha jõuab. Reis tekitas ka Vesuuvi mäe kõrguse kuhja musta pesu - sest Prantsusmaal õnnestus meil omal nahal kogeda nii kuuma päikest kui vihmast ja külma ilma. Seetõttu leidsid üheaegselt kasutamist nii päevitusriided kui ka talvine vatitekk. Jumal tänatud, et viimane oli ikka meeles panipaigast üles tuhnida ja kaasa võtta..

Aga siis reisist natuke pikemalt..

Pildil Chambord

1. Reede, 10 juuli.
Matkaautole võib järele minna alates poole neljast ja täpselt kell pool neli oleme ka juba laenutuspunkti ukse taga. Formaalused täidetud ning auto üle vaadatud, teeme esimese juhtimiskatse - teekond laenutuspunktist kodu on umbes 1 km. Ja Tom saab sellega hakkama! Natuke imelik on liiklust veoauto kõrguselt vaadata, aga korra olime juba matkaautot laenutanud ning ega seekordne masin eelmisest juhtimise poolest erinenudki, vaatamata suurematele mõõtmetele (nagu eelmises kirjatükis mainitud).

Väljas on palav ning auto laadimine on üks kõige tüütumaid tegevusi. Voodi tegemise jätan õhtuks, sest neljakümne kraadises palavuses ei taha küll kabiini kohal asuvas, umbes meetrikõrguses boxis linadega mässata. Aga kõik muu tuleb kappidesse korralikult paigaldada (eeldusel, et tahad ka pärast midagi üles leida), sest kohvritel matkaautosse küll asja ei ole. Saavad peale laaditud ka jalgrattad, kaks aiatooli, aialaud ja palju muud vajalikku kraami. Küll on hea kahekesi reisida! Paberite järgi on auto mõeldud kuuele inimesele, aga kuhu nende nelja ülejäänu asjad mahuksid - ehk järelkärusse vaid, siis aga ei tohiks enam Bkatekooria loaga autot juhtida. Segane värk ühesõnaga.

Laadimisega on kiire, sest tahame kohe sõitma hakata, et järgmine päev Prantsusmaale võimalikult lähedal olla. Kella viie paiku hakkamegi liiklema, aga paraku leiame vaevalt koduväravast välja jõudes liiklusummiku. Sõit kiirteele võtab meil aega terve tund. Tagatipuks avastame, et laenuautol puudub autoraadio ja nii hakkab autoraadio ülesannet täitma kaasaskantav makk (hea, et sellegi kaasa võtsin!).
Muidu läheb sõit hästi, kiirtee on praktiliselt tühi. Suurema liiklusummiku leiame Genova linnast, aga suunaga lõunasse, nii et meil seekord vedas!

Umbes kella üheksa paiku hakkame mõtlema ööbimiskoha peale ja ühest kaasavõetud kämparitele mõeldud turismitalude reisijuhist leiame ühe sobiva "agriturismo" Asti lähedalt. Meie suureks rõõmuks tehakse mõisas ka veini, olles auto ära parkinud, suundumegi omanike veinikeldrisse, et kohalikke veine maitsta. Meile kingitakse ka kharavaniga liiter veini õhtusöögi kõrvale (õhtusöögiks on meil seekord supermarketist ostetud valmisgrillitud kana). Lisaks ostame kaasa mitu pudelit veini, veinikeldri tarbeks. Vein saabki meie reisi peamiseks ostuartikliks.

Öö möödub suurepäraselt, oleme ainus matkaauto talu õuel ja seltsi pakuvad meile paar hobust ning ka üks eesel. Lisaks oleme ümbritsetud viinamarjaväätidest. Õndsamat ööbimispaika on raske ette kujutada.

Siin pildil siis meie esimene ööbimispaik

Jätkub..