Pulmareis vol. 6

MARSEILLE - AVIGNON

Peaks selle viimase reisipäeva kirjeldusega maha saama, muidu juhtub nii, et uus puhkus käes, aga pole veel endise puhkuse kirjeldamisega ühele poole saadud..
Meie kruiisi viimane päev peatusime siis Lõuna-Prantsusmaa linnas nimega Marseille. Kes on lugenud Dumas´i "Krahv Monte-Cristot", siis teab, et siia lähedale jääb ka saar nimega IF, kus samanimelises kindluses tulevast krahv Monte-Cristot vangis hoiti. Selle saare nägemine oligi minu peamine eesmärk Marseilles.
Seekord otsustasime siis taas ekskursiooni kasuks- ja hästi tegime. Kes omapead linnas käisid, rääkisid, et linn oli räpane, prantslased ebasõbralikud (seda vist Zidane süül) ja üldse polnud kena linn. Meie aga tegime esimese tiiru bussiga linnas siis, kui unine rahvas end alles üles hakkas ajama ning mulje polnudki nii kole. Linn ise muidugi midagi erilist ei pakkunud. Kuid oma IF saare nägin ikkagi ära (huvitav, et ta kaldale niivõrd lähedal asub, poleks võinud arvatagi). Saarele minekuks aega muidugi meile ei jäetud, piirdusin siis kaldalt uurimisega. Saar aga on nii lähedal, et võib näha kindluse pisikesi aknaid. Ma ise arvasin muidugi, et kindlus on palju suurem, aga on selline huvitav ümmarguste tornikestega pisike ehitis.
Edasi ronisime linna mäe otsa, kus asub Toskaana stiilis ehitatud Notre Dame della Guardia katedraal, nagu nimetavad seda itaallased. Kirik oli väga kena, aga veel kenam vaade alla linnale (ja ka IFi saarele). Pildil näetegi ühte taolist vaadet.
Edasi vuras buss Avignoni suunas. Ma ise olin juba korra selles kenas linnakeses viibinud, aga Tom mitte ja seepärast saigi teekond taas jalge alla võetud. Terve tee (1 tund sõitu) vatras giid rääkida kandi ajaloost ning kohalikest staaridest, nii et jäin selle jutu ajal ilusasti magama (ja sügavalt), et ärkasin üles alles Avignonis ise. Avignon siis see kuulus paavstide kunagine pealinn (ehk vastupaavsti pealinn, muideks, neid vastupaavste oli mingil ajal kolm - üks Roomas, üks Avignonis ja üks Pisas!). Paavstide loss (pildil) oli võimas ja kuigi seest täiesti rüüstajate poolt tühjaks tehtud, ikkagi muljetavaldav. Mulle muideks Prantsusmaa väga meeldib just tänu igasugustele lossidele ning kui sellel maal poleks prantslasi, oleks ma ilmselt praegu Itaalia asemel Prantsusmaal pesitsemas :-) Lahkeid prantslasi õnneks ei kohanud, nii et saab täies rahus jätkata nendest rääkides halvutavat tooni kasutata, eheheh. Hiljem sai ka niisama linna peal kolatud (jube palav oli), linnas oli toimumas just kuulus Avignoni teatrifestival ja siin-seal oli näha põnevates kostüümides etlejaid, kahju vaid, et keelest aru ei saanud...
Laeva peale tagasi jõudes võttis meid vastu reisi esimene (ja ühtlasi viimane) äikesevihm, mis haihtus äkki, kui buss laeva ette sõitis. Nii et kraesse ei kukkunud ükski piisk..
Ja oligi reis läbi, kahju isegi. Eriti tundsime kahjutunnet viimase õhtusöögi ajal ning mälestuseks otsustasime teha ühe meie laua grupipildi. Panen selle ka siia ülesse. Eks kui ilusad asjad lõppevad on alati kahju, aga alati saab tagasi tulla, on ju nii!? Nii et ehk ei olnud see siiski meie viimane kruiis. Järgime päev olimegi taas Genovas tagasi ning sellega oli reis lõplikult läbi. Aitasime veel oma Pugliast pärit lauanaabritel tax-free sigarette maale smuugeldada ning viimased musid ja autoga koduteele.
Arrivederci!