Pulmadest...

Nagu ikka pulmade puhul, on parimateks ülevaate andjateks külalised ning mitte pidulised ise...seepärast ei teagi kohe kust alustada. Ennekõike tahan aga ära mainida, et kuigi teiste pulmades meeldib mul palju rohkem käia, siis vähemalt kord elus oli täitsa huvitav ära proovida ka see tunne, mis tekib valget kleiti kandes. Kuigi missa algas kell 11, olin mina juba enne seitset üleval, kell 9 pidi tulema juuksur juukseid sättima. Juuksurit oodates käisin korduvalt kleiti katsumas ning jõudsin mõne haletsushoo pisaragi ära poetada. Oh õudust küll, mõtlesin, kuidas peaksin ma oma vetevoodega veel tseremoonia ajal toime tulema...
Tegelikkuses aga ega pruudil silmade vesistamiseks aega polegi...hehhee....sellest momendist kui juuksur kohale jõudis läks lahti üheks koledaks sädistamiseks ja nihelemiseks. Mina olin muidugi ilusasti paigal, aga see transvall, mis ümber käis, ajas pea küll ringi käima. Kohe kui soeng valmis oli, tuli juba kleit selga ajada, samal ajal ootasid fotograafid juba väljas. Ei tahtnud kirikusse hilineda nagu tavaks (preester hoiatas eelnevalt, et talle hilinemised ei meeldi), aga ikkagi jäin kümmekond minutit hiljaks. Aias jõudis veel üks tädi mind roosilehtedesse uputada (pärast sain teada, et ämma sõbranna) ning suure vaevaga suutsin end kah autosse lükata. Kiriku ees autost väljudes tundsin ma aga rahvahulka nähes end juba nii tähtsana, et ehk peaksin mõne showtähe ameti ära proovima? IRW....;-)
Nii see missa möödus - oli palav, aga ei mingeid pisaraid. Küll pärast videot vaadates jõuan veel terve elu vesistada. Natuke tüütav olid kõik 70 külalist läbi musitada (tseremoonia lõpus) ning mõned peotäied riisi sain ka vastu nägu...Pärast aga oli täitsa lõõgastav istuda konditsioneeriga autos ning peopaika sõita (naljakas oli see, et turistid tegid pilti ja mina lehvitasin). Oli palav, kohe väga palav - oma 35 kraadi kuigi tundus 45 kraadi. Mul oli ju ikkagi sada sitsi satsi ümber ning kingad ka pigistasid (peo lõpus jalutasin kodu paljajalu muideks :-))
Pidu oli väsitav, olin nagu narkouimas (ei tea kas oli midagi klaasidesse segatud..), aga mäletan et tänu Eestimaa esindusele Mari-Sirkka-Piret, oli tunne natuke kodusem. Nii Piret kui Sirkka tegid mulle kaks kingitust (lisaks tavakingitusele oli suureks kingituseks kohaletulek), Mari sai hakkama kolme kingitusega - lisaks kahele eelnevale oli suurimaks kingituseks see, et ta Sirkka Eestimaalt kohale tõi ja pärast Naapolisse viis...(noh ehk vahemaadega nüüd liialdan natuke, aga mitte väga...)
Pidu oli pidu nagu ikka, kõik sõid ja jutustasid. Sain hakkama ka rahva lõbustamisega - tellides Viini valsi, teades et peiul pole õrna aimugi kuhu jalgu panna eheheh....ja mu enda jalad jäid igal sammul kleidi sitsidesse kinni, nii et nalja kui palju rahval...aga mulle meeldib hirmsal kombel Viini valss...
Suure töö olid ära teinud ka peiu sõbrad - no küll riisi, küll värviga igasuguseid kirjutisi moodustades, lõpetades sellega et koduteele asudes avastasime pereauto peldikupaberi pakendis...sellest siia ka üks pilt...
Kokkuvõttes oli pidu tore, aga veel toredam oli õhtul kodus voodis haigeid jalgu sirutada...no ei mahu mulle pähe kuidas enamus abiellujaid suudavad kohe pärast pidu reisile põrutada...mul oli end ikka vaja terve nädal ravida enne kui reisile sai...Reisist aga juba järgmises peatükis...

Siia siis paar pilti...ametlikud pildid pole valmis ja ega neid saagi vist siia netti panna, aga väga ilusa ülevaate on teinud mu kallis Sirkka(loodan, et ta ei pahanda, et siin tema tööd reklaamin), link siis: http://valsitaktis.googlepages.com/janika&tommasopulmad