Kruiis Genova-Montecarlo-Genova 2

P.S. vaata enne I osa!


Jätkan siis koduarvuti tagant kruuisi teemadel.

Ok aga kruiisi juurde tagasi. Pühapäev, 12 november võttis meid Montecarlos vastu Eesti suve ilmaga. Päike säras, oli palav ning ei kübetki tuult. Meie laevale polnud esialgu Montecarlo sadamas ruumi ning seepärast pargiti meid mõnesaja meetri kaugusele avamerele (aga see-eest saime nautida oma kajutist miljonidollarilist vaadet). Maale viidi meid päästepaatidega, nagu näha siin PILDIL 1. Alguses oli päris trügimine ning seepärast mõtlesime, et ega meil kiiret kusagile ole, puhkame natuke. Otsustasime jääda laeva kuni lõunasöögini, et siis täis kõhuga rahulikult linna peale minna jalutama. Lõunaga kõhti ilusasti täidetud, sõitsime liftiga kõige alumise korruseni ning astusime ilma mingi järjekorrata meie paadikesse, mis ka kohe minekut tegi. Seega vaid 5 minutit hiljem olimegi juba Montecarlo sadamas.

Siin kõrval ka PILT 2, mis ongi kohe peale maale peale astumist tehtud (paremas nurgas on kaugemal näha ka meie laevukest).

Montecarlos olime juba korra olnud, paar aastat tagasi, mil sai nähtud Kasiino ümbrust ning seepärast suundusime nüüd kindlusemäele, et ka vürstipaleele pilke peale visata.


Poolel teel jäi pilk pidama väga huvitaval ehitusel (mida mina lolli peaga laevalt vaadates pidasingi vürstipaleeks) ja osutus hoopis Okeanograafiamuuseumiks. Sellest muuseumist olin kuulnud küll ja küll nign seepärast tuligi otsus see vürstipalee ära vaadata ning seejärel muuseumisse siirduda.



PILT 3 Tom okeanograafiamuuseumu taustal

Kes Monacos käinud, teab, et vürstipalee pole just kõige erilisem vaatamisväärsus. Ka kohalolevate turistide pilke püüdsid pigem imeilus vaade mäelt alla linnale ning paar Aston Martini sportautot mida kõik hirmsasti pildistasid. Igaks juhuks tegin ise kah ühe pildi,
mine tea kellele kuulub.


PILT 4 ongi siis see kuulus ja kole vürstipalee











PILT 5 aga siis see autoke, kas keegi tunnistab omaks?? Ma tegelikult ei pildista oma reisidel autosid, aga selle puhul siin tekkis kahtlus, et mida nad siin nii hirmsasti pildistavad.



Huvi pärast vaatasime ka nn. "ülemise linna" ehk vanalinna restoranide menüüsid. Restoranid nägid väljaj nagu ikka tavaliselt Itaalia või Prantsusmaa väikelinnade menüüd, aga hindade puhul oli küll tunne, nagu oleksid nad veel ikka liirides, niivõrd kallid olid. Ise õhkasime, et küll on hea, et endal kõht juba täis. Huvitaval kombel olid aga hinnad päris odavad võileibadel. Mingi 2 ja 3 eurot vaid suure võileivapiraka eest. Firenzes küll näiteks nii odavat võileiba kusagilt ei leia. Taldrik pastat tavalise raguukastmega maksis näiteks 15 eurot...

Lisan siia ka paar pilti:

PILT 6 on üks suvaline suveniiriputka vürstipalee kõrval, kus saab osta siis lipukesi või Albert II näopildiga postkaarte.

Ahjaa, käisme ära ka kohalikus katedraalis kus asuvad Grace Kelly ja ta abikaasa, viimase vürsti Ranier III hauad, teiste perekonnaliikmete haudade kõrval.

PILT 7 on aga imeilus vaade Montecarlole, mis avaneb vürstipalee kõrvalt


















Okeanograafiamuuseumisse maksis sissepääs 11 eurot, aga ega peale akvaariumi seal midagi

erilist vaadata küll pole. Akvaarium see-eest viimase peal! Samuti asub Genovas kuulus akvaarium, aga kuna selles pole veel käinud, ei oska ka võrrelda. Siin kõrval siis PILT 8, kus üks akvaariumitest elusa kalaga (jah, pole see pilt mingist multikast vaid päris elusast kalast).








Pärast muuseumi külastamist otsutasime tagasi laeva peale minna, et natuke tukastada. Laev pidi jääma Montecarlosse kuni kella 22,00-ni, seega aega oli veel küllalt. Hüppasime läbi ka lõunasöögi buffest, et natuke kõhtu tee ja paari koogiga täita (Tom valis magusa asemel pizza ja muu soolase nänni). Samal ajal hakati aga laeva raadiost teatama, et maalesõidu paadikesed lõpetavad tegevuse ning et me sõidame nüüd sadamasse. Kell viis sõitis minema üks teine väike kruiisilaev ning vabanenud koha saimegi meie endile.
Kella seitsme paiku mõtlesimegi, et miks mitte teha üks teine tiir linnas, seda enam et maale minek oli nüüd nii lihtsaks muutunud - lifitga alla ning oledki väljas. Montecarlo sadamas oli ka mingi lõbustuspark, seega jalutasimegi seda kaema. Kuna distantsid on lühikesed, jõudsime oma jalutamisega sadama teise otsa, sõitsime liftiga üles Kasiino juurde (liftid on vist parim osa Montecarlost, neid kohtab igal pool, on tasuta ning säravad puhtusest, vaatamata sellele et on tavalised avalikud liftid).
Siin vasakul ongi PILT 9 kasiino endaga ning PILT 10 on vaade sadama teisest otsast meie laevakesele. PILT 11 on aga vaade kesklinnale laevalt.
Kasiino ees õnnestus mul pildistada ühte järjekordset autot (sest jällegi kõik pildistasid), tegemist oli ühe musta Ferrariga, aga seda pildi nüüd siia üles panema ei hakka. Sama ajal õnnestus meil ka näha ühte pikka valget limusiini, mis sõitis kõrvalejääva hotelli Hotel de Paris treppi ning äkki hakkasid kõik uksehoidjad siblima ja meie silmade all laotati hotelli trepile punane vaip mis ulatus limusiinini välja. Me otsustasime siiski mitte jääda vaatama seda limusiinist väljumise tseremooniat ja pilti ka ei teinud, sest Tom ei lubanud ja kurjade nägudega turvad ei kutsunud ka pildistama... Aga üks mõte siiski tuli mulle pähe - nimelt enne sõitu leidsin internetist pakkumise samasse hotelli - vaid 350 eurot öö. Küsimus aga, kui ka leiaksin selle rahakese et endale üks öö Montecarlo hotellis välja teha, siis küsimus on aga selles, et kas meie Toyotat lubatakse hotelli ette parkida või mitte? Arvan siiski, et mitte...Piisab sellest kui mu ülemuse armas hellitatud pojake kurtis, et tal olevat tulnud kord oma Bmw (Z4) parkida ühe Porsche ja Ferrari vahele ning et ta olevat end tundnud nagu üks vaene kerjus. Nojah, kokkuvõttes võin öelda, et ega Montecarlo elu eriti kadedaks küll ei tee, liiga kunstlik, et olla tõsi, aga mõnikord võiks seda kohta küll taas külatada, sest natuke närvikõdi ikka pakub (seda ilma kasiinosse astumata). Aga ülemuse poja juurde tagasi tulles - järgmine päev juba tööl tagasi olles kuulsin teda kiitlemas oma nädalavahetuse üle Montecarlos. Noh, millal sa veel seal jõudsid käia, küsisin ja tema vastu, et nüüd, alles saabus. Kujutage siis ette tema üllatust kui teatasin, et me Tomiga olime ka ning ega ta enne ei uskunudki, kui pidin talle pilte näitama. Kahju et ei kohtunud linnas, ta oleks meid kindlasti viirastuseks pidanud...:-)

Sel õhtul laevas olime nii väsinud, et teatrietenduse ajal magasime pooleldi ning ka kesköisel buffeele tegime vaid ringi peale söömata midagi. Grupipilti meil ei õnnestunudki teha, küll oli üks puudu, siis teine. Paar grupipilti sai ikka tehtud, kuigi osad kruiisiklubi liikmed puudu. Lisasingi siia lõppu paar pisigrupipilti.

Lubati nüüd ka järgmiseks aastaks mingi grupireis korraldada, paistab et ka kruiisifirmad hakkavad järjest enam minikruiise pakkuma. Eks siis ole näha kas ja kuhu ja kuidas.

Esmaspäeva hommikul olimegi ilusasti tagasi Genovas, samal päeval olin ka ilusasti kell 15 tööl.

Aitab küll sellest kirjutamisest nüüd :-)

Blog paneb pilte nagu ise heaks arvab, loodan et saate ikka aru, missugune allkiri missuguse pildi juurde kuulub ;-)