Mnjahhi mnjahhitamised: Bussiga Eestis käimisest vol. 2

NB! Enne lugege läbi vol.1, muidu ei saa aru, kus mul jutt ennist katki jäi...

Naisterahvast taksojuhi juurde tagasi tulles...mulle jäi meelde tema ütlus, et tema ei saa aru, kuidas küll kõik busside pealt tulijad alati nii väsinud on, et ilmselt see kehvade busside süü. Lisan teile teadmiseks, et kartes liiga suuri taksoarveid palusin Tomil vait olla, et siis ei jääks muljet meist kui välismaalastest. Ja nii see tädi vist jäigi arvama, et me tulime Pärnust. Ja olin selleks ka liiga väsinud, et hakata talle seletama, et me viimased 48 tundi bussiga oleme reisinud...

Eestis viibisime 6 pikka päeva, mis möödusid kõik Tartus. Ega midagi suurt korda me ei saatnud, püüdsin pühendada enamuse ajast vanaemale, vanaisa suri talvel ning see oli esimene kord vanaemal külas olla kus ta oli üksi. Tom igavles niisama teises toas ja lahendas ristsõnu ning paar korda käisime ka linnas uudistamas. Seekord jõudsime lõpuks ka botaanikaaeda, mis oli Tomile eriliseks sündmuseks (et selline ilus park tasuta külastamiseks). Ülikooli kohvikus kohtusime ka ühe lolli või perverdiga või kes ta oli. Igatahes ta jõllitas meid nagu üks korralik loll, suitsetas sigaretti ning irvitas. See irvitamine hakkas närvidele käima ja siis me jõllitasime omakorda teda kuniks Tommaso ütles kõva häälega et ta läheb ja lööb õige selle lõusa molli... Noh mingil hetkel lõpetas tüüp jõllitamise ja kadus ära..selline väike vahejuhtum siis.
Mis linnas teisiti? Kõik on muutuv aga kõige enam üllatasid mind kallid käsitööpoed kus müüjad korrutasid muukui et see on odav ja too on odav! No kustotsast odav!! Igatahes lõpuks midagi ei ostnudki sest ostutuhinat peal polnud ning midagi huvitavat ja uut ka ei leidnud. Varasematest kordadest oleme juba viinud kingitusi Itaaliasse, nüüd aitab küll, seda enam et keegi nende kingituste vastu erilist huvi ei tundnud. Me oleme rohkem sellised elunautlejad, kes ei osta igalt poolt kingitusi kuhu satuvad.
Käisime ära muidugi ka Gildi tänava Itaalia pizzerias, seal ka hinnad tõusnud ja portsud väiksemad..
Käisime külas Jaanusel ja Kristiinal ning nende pisitütrel Eleriinil. Nad on praktiliselt oma kätega ehitanud maja, mida käisime ka kaemas linna lähistel. Korra sai kohtutud vana tuttavaga itaalia keele kursuselt Kadriga ning viimasel päeval kutsusid Jaanus ja Kristiina meid veel forellikasvandusse kala püüdma ning seda ka sööma. See oli omaette üritus sest kala ei näkanud ja nälg näpistas aga oli ometigi unustamatu päev. See oli meil ka esimene kord taolises kohas käia. Lõpuks Jaanusel näkkas ning teise kala püüdsime võrguga ja nii saimegi kõhud täis. Lisaks kõigele eelnevale hoidsime end veel vormis õhtuste jalutuskäikudega Annelinna majade vahel...Kuus päeva aga möödusid kiirelt ja nii ei jõudnudki kellegi teisega ühendust võtta. Ka plaanitud Tallinna minek jäi ära sest Tom keeldus kuue päeva jooksul bussiga sõitmast...:-)

TAGASITULEK. Lahkumine on kurb nagu alati ja nii polnud selles päevas midagi ilusat. 16 augusti pealelõunal hakkasimegi siis tagasi Pärnu suunas liikuma. Tartu bussijaamas nägime kahte itaallast kes vaatasid igat blondi pika pilguga ning kommenteerisid omaette vägitegusid, millega olid põhjamaa naiste puhul hakkama saanud. Hiljem nägime neid veel Pärnus kõva häälega karjumas "devo andare in bagno"(pean vetsu minema) ning kui siis lõpuks nad ka Riiga suubuvale bussile ronisid nagu meiegi ja tahtsid veel minu kohta ära võtta siis ütlesingi neile "questi posti sono già occupati" mispeale jäid teised vägagi vaikseks sest ehk said alles sel momendil aru, et me ka Itaaliast. Edasi aga sai nendega juba juttu aetud ja nii saime teada, et olid teel Vilniusesse.

Buss Tartus Pärnusse oli parem kui Pärnust Tartusse ning reis kulges rahulikult. Pärnus tuli ka paar tundi oodata bussijaamas ning mul oli päris imelik Pärnus olla, sest kokkuvõttes on mul kodu ju Pärnus aga seal elab praegu mu ema, kellega suhted on halvad ning seepärast pidasin paremaks talle mitte öeldagi, et olin Eestimaad kaemas...

Bussist, mis meid pidi paberite järgi Varssavini viima, oleksime peaaegu maha jäänud!!! Sest bussile oli ette pandud hoopis marsruut Tallinn-Kaliningrad ning Kaliningrad oli tõesti viimane koht mida oleks tahtnud külastada...Läksin aga bussijuhi juurde ja küsisin (ikka vene keeles) et millal saabub buss Varssavisse ja onu teatas et seesama ongi, et Riias vaja bussi vahetada. Nojah, kohvrid visati kuidagi pagasiruumi (õnn et meil plastkohvrid, nii jäid kõik õrnad asjad terveks) ja kohti bussis jällegi polnud. Saime istuma viimase rea peale, kus oli üks koht vaba ning veel üks koht ees. Minu naabriks oli üks Hispaania prillidega intelligent kes luges kogu reisi raamatut ning Tomi naabriteks olid aga kaks poola joodikut (tundusid küll rohkem mingid lõuna päritolu kamikaadzed, aga passid olid poola omad). Terve tee jõid nad õlut ning sõid hapukapsaga hamburgereid (leidsid neid igast bensukast millegipärast) ja haisesid jubedalt nii et Tom ei saanud oma võileibagi söödud...:-) Ja olid räpased habemikud kah. Meie suureks õuduseks istusid nad Riias ümber meie bussi ning meie ette. Aga ees õnneks haisesid vähem ning kuna nende kohad olid kohe bussijuhi selja taga siis õlut jõid vaid väljas... Jõudsime Poola tund aega varem ettenähtust ning ilma sekeldusteta. Järjekordne lätlaste buss oli lõpuks ometi normaalne pikamaa sõitudeks. Au lätlastele!!!

Varssavi oli seekord meile tuntud linn. Teadsime peldikut, hamburgeriputkat ning bussipeatuse pinki. Seega puhkasime seekord Varssavis nagu vanad olijad! Itaaliasse sõitev buss tuli õigeaegselt, oli täiesti tühi (terve bussi peale 10 reisijat) ning esimene meie reisi "Eurolines" silti kandev buss. Seega oli reisi viimane osa hoopis midagi muud. Sai laiutatud kahe istme peal. Poolakeelseid filme seekord ei näidatud ning vetsupeatuste puhul olime äkki hakanud aru saama, mitu minutit anti...Ja sellise reisistiili puhul olimegi 18 augusti hommikuks tagasi Firenzes (tund varem taas) ning veelgi tund hiljem kodus. Küll oli ikka hea olla taas kodus! Seepärast ongi vaja käia vahetevahel reisidel, et aru saada, kui hea on ikka kodus olla! Aga Eestisse lähen nüüd järgmine kord lennukiga. Kui jälle ümber ei mõtle....

Pilte ka: üleval üks meenutus raekoja platsist