Kallab ja kallab...

Väljas kallab, lausa pangega ning kogu ümbrus on talviselt morn...alles see oli kui päike paistis, õunapuud läksid aias õite ning hakkasin kodus vaikselt talveriideid hooaja vahetuseks kinni pakkima. Ja siis oli kogu see kevademelu äkki läinud. Üleöö langes temperatuur nii madalale, et ihikarvad ajas püsti. Täna urgitsesin pakitud riiete seast vähemalt jope karvase kapuutsi välja, hea seegi, et jope olin igaks juhuks veel nagisse rippuma jätnud. :-)
Ilusa ilmaga harjub üllatumalt kiiresti ära, piisab paarist päevast ning hakkad juba arvama, et nii jääb igavesti. Paraku tekitab tagasitulev talv koheselt depressiooni ning lisaks ajab liikvele kõik talvised viirusebatsillid.
Tavaliselt mulle koledatest asjadest ei meeldi kirjutada, aga vahest ehk peaks. Muidu mõni võib kadedusest infarkti saada, et vaata see seal elab kullast lossis oma kuldset elu...Mida siis koledat...Noh ilmajutud on kõigil vist kevadisel perioodil suus. Aga mind on näiteks viimasel ajal hakanud kimbutama selline haigus nagu migreen. Mingil täiesti suvalisel hetkel hakkavad silme ees mingid pilved liikuma ja pilvede kadudes tuleb jube peavalu, mida ei võta ükski rohi ära. Kogu lugu kestab umbes 3-4 tundi ja siis on möödas. Loodan, et ma seda jubedad haigust endale kroonilisena külge pole saandu, vaid et pigem tegemist külma saamisega (suvel pole senini kimbutanud). Noh viimane hoog oli eile, nii et pidin töö juurest varem ära tulema, hea seegi et Tom mu kodu sai viia sest autojuhtijat polekis minust vist küll saanud.
Teine haigus mis on "vanas eas" kimbutama hakanud, on allergia. Terve elu jooksul pole mul ühtegi allergiat olnud, nüüd juba oma aasta muudkui aevastan ja aevastan, lisaks koheselt tugeva nohu effekt, mis mingi aja pärast möödub. Aga mille suhtes siis allergiline?? Aprillis lähen lõpuks testi tegema, sest vähemalt teadma ju peab!!!

Aitab koledustest küll (eks neid teisigi, aga kuna pole minu isikuga seotud, siis ei kirjuta kah), nüüd natuke elu kroonikat. Eile oli siis esimene kord näitering vahele jätta. Jaanuarist alates hakkasin (küll alles kursuse poole pealt) linna tähtsaima teatri juures näitekursusel käima. Muidugi ei tule kursuselt ühtegi näitlejat välja, aga vähemalt lõbus on parasjagu. Eriti mõnus on muidugi teatri enda ruumides "harjutamas" käia. Ma olen nimelt täiesti andevaba, aga näitlemine on alati meeldinud. Nüüd paistab, et mul mingi lootus ka meie kursuse näitetrupi koosseisus lõpuks päris lavale saada. Noorena olen siin-seal näitlemas käinud, aga lavale pole kunagi saanud, enne on kursused ära lõppenud (õpetajad lasid lihtsalt jalga). Muidugi tahab meie praegune õpetaja natukene meie üle irvitada (me kõik ju tööinimesed, enam vähem vanurid 30-40 aasta kanti) ning valinud välja päris keerulise näidendi. Tükk pärineb selliselt andekalt näidendikirjanikult nagu Martin Crimp, tüki nimeks "Attempts of her life", mida korralikult eesti keelde tõlkida ei oskagi. Meie valmistame ette muidugi itaaliakeelset varianti näidendist. Tekst koosneb 17-st peatükist, kus igaühes on peamiseks teemaks arutlemine ühe naisterahva üle, kelle nimi on nagu Anne, Anny vms. Puuduvad tegelased ja ka Anny olemusest ei saa keegi ka mitmekordse lugemise järel mõhkugi aru. Kord on ta auto, kord on ta teadlane, siis surnud laps kotis, siis pornostaar, siis terrorist. Praktiliselt igaüks peab ise endale ette kujutama, kes see Anny on. Tegemist nagu modernse kunstiteosega, millele "vaataja määrab ise tähenduse". Ja nii me muudkui arutame ja arutame selle teksti olemuse üle. Õpetaja poolt on avatud isegi blog http://anneattempts.blogspot.com/ kuhu siis peame kirjutame oma arvamust. Etendus peaks leidma aset kusagil suvepoole, lausa suure teatri laval (kui läheb hästi), aga midagi täpsemat ei oska lisada. Lisan vaid, et mingi osa etendusest on vaja maha pidada mingis ida-euroopa keeles ning kuna ma olen ainus välismaalane grupis, siis ilmselt saab selleks keeleks olema EESTI KEEL! :-)ehhehe

Aga teatrist veel - möödunud nädalal käisin esimest korda Itaalias teatris! Lapsena olin igal nädalavahetusel Vanemuise püsikülastaja (vanaemale kingiti alati pileteid). Itaalias polnud aga veel kordagi taolist asutust seestpoolt näinud. Kursuse alustudes tuli muidugi kohe tahtmine mingile etendusele pääseda ja nii võtsingi osa grupikülastusest (terve meie trupp, pluss mehed-naised ka mõned kaasas, Tom kaasaarvatud) etendusele "trilogia della villeggiatura". Tegemist komöödiaga, tegevus 19 sajandis, kolmes osas (lähemalt it.keeles http://www.piccoloteatro.org/spettacolo_sch.php?stepdx=Sxpet&AcRec=596). Peateemaks suvine puhkus (villeggiatura=nagu tourist village, ei teagi kuidas täpselt eesti keelde tõlkida, turismiküla??), esimene osa pühendatud kohvrite pakkimisele ja üldisele ettevalmistusele enne väljasõitu, teine osa tegevus puhkusel ja kolmas osa kokkuvõte puhkuselt tagasi saabudes (taskud tühjad). Täitsa huvitav, kuigi kohtati oli kiire rääkimise tõttu raskesti jälgitav (ka itaallastele), aga nalja sai. Pikemalt ei viitsi sellest kirjutada.

Ok tänaseks aitab kah kirjutamisest, töö juures kuidagi vaikne, loodan et pole vaikus enne tormi. Ei tahaks peavalu tagasi saada!