La Befana ehk Kolmekuningapäev

Hakkavadki pühad selleks korraks läbi saama ning ausalt öeldes mul selle üle eriti kahju ei olegi...ära on tüüdanud. Paljud asutused ja firmad sulgevad uksed 23-24 detsembri paiku ning ei ava enne 7 jaanuari (ning kui see kuupäev pühapäevale satub, siis pikenevad pühad ühe päeva võrra). Iseenesest poleks mul midagi pikkade pühade vastu, kui ka enda firma oleks uksed kinni pannud.....aga seda on muidugi mõttetu loota. Nii tuligi pühade ajal tööl käia, vaadata vaikivat telefoni ning istuda üksinda keset hiirvaiksust (vabakutselised töökaaslased oskasid pühadest kindlasti suuremat rõõmu tunda :-)). Ei tahtnud isegi kellegagi vestelda....Jõulumasendus??
Noh nüüd on juba natuke parem tunne ning homme siis viimane "püha" - eestimaalastele kolmekuninga päev ning itaallastelel La Befana.
Kes on La Befana? Tegemist siis ühe koleda vanamutiga (ehk siis luuaga nõid), kes lendab 5 ja 6 jaanuari ööl igal pool ringi ja luurab lapsi, kes on pannud valmis sokid kingituste saamiseks. Kus leiab hea lapse, täidab soki magusaga, kus lapsed pahad, seal jätab sokki süsi või tuhka. Tervise seisukohast vaadates pole muidugi raske aru saada, kas parem paha või hea laps olla...Aga kust siis selline vanamuti traditsioon pärineb? Ega seda keegi täpselt ei teagi, osa elemente pärinevad Kristusele eelneva ajastu folkloorist ning osa kristlikust traditsioonist. Vanamutt, kes toob kingitusi, on viide kolmele kuningale ehk maagile, kes tõid Kristuslapsukesele kingitusi. Telekast juhtusin veel kuulma, kuidas kristliku kultuuri juurdudes püüti La Befanat seostada Piiblis kirjeldatud looga: La Befana olevat olnud neljas maag/kuningas, kes pidi Jeesuslapsukesele kingituse viima, aga kuna oli teine heasüdamlik, kuid väga hajameelne, olevat ta ülejäänud kolm maagi/kuningat silmist kaotanud ning jäänudki meeleheitlikult otsima Jeesuslapsukest, millega ta tegelevat veel tänapäevalgi...

Olgu kuidas on, ikonograafilised elemendid "La Befanast" on alati samad: mutil on suur tume lai seelik, seeliku peal taskutega põll. Ei puudu sall, taskurätik ning kapuuts. Muud riietusesemed võimalikult kirjudes värvides. 5 ja 6 jaanuari vahel lendab mutt oma luua seljas majade katuste vahel ning pillab korstnatest alla igasuguseid kingitusi nagu eelpool sai mainitud, et täita laste poolt valmis pandud sokke. Lapsed omalt poolt jätavad mutile klaasi veiniga ning taldriku mandariini või apelsiniga. Hommikul leiavadki nad lisaks täidetud sokile tühja veiniklaasi ning taldriku muti käejäljega sellele puistatud tuhas.
Tänapäeva lapsed on muidugi nii mugavaks läinud, et ei vaeva end enam soki ning õhtueine ette valmistamisega, vaid rahulduvad kommertslike "sokkidega". Sokid on müügil poodides juba enne Jõule ning uue aasta esimestel päevadel on supermarketid täis ahastuses lapsevanemaid kes püüavad leida oma võsukestele neid kõige ihaldatavamaid "sokke".

6 jaanuar on, muideks, ühtlasi mu ämma sünnipäev ning viimastel aastatel on traditsiooniks saanud, et kingime talle tavakingituse asemel just ühe sellise "soki"(lapsi meil peres pole ning seetõttu teisi sokke ei tule). Selleaastasest sokist tehtud pilt ongi käesoleva kirjutise illustratsiooniks (muti all on lukk, kus siis magus kraam, või süsi, peidus..)