teisipäev, august 18, 2009

Reisimuljeid Prantsusmaast, vol. 8

Laupäev, 18 juuli. Hommik oli tuuline, kuid päikesepaisteline. Lahkusime varakult kämpingust ning olime ühed esimesed külastajad Fontainebleau lossis. Fontainebleau on kindlasti kõige uhkema sisustuse ning ajalooga loss meie reisil, kuid ebaühtlase põhiplaaniga aiaga. Fontainebleau oli kunagi lopsaka taimestikuga mets ning ka tänapäeval on täitsa armas Fontainebleau linnake lopsaka metsaga ümbritsetud, mis paitab olevat üks armastatuid pariislate sihtpunkte nädalavahetustel. Nii oli see ka sajandeid tagasi, kui Fontainebleau oli enne Versaillesi ehitamise algust kuningliku perekonna lemmik puhkeresidents.
Lootsime leida spetsiaalset matkaautode parkimisplatsi, kuid valida oli vaid sõiduautode ning bussidele mõeldud kohtade vahel. Otsustasime sõiduautode platsi kasuks. Parkisime tee äärde ning suutsime enam-vähem ka tänavale joonistatud juttide piiridesse ära mahtuda. Siin me olime:

Lossi sissepääsupilet maksab 8 eurot ning selle eest saab ka audiojuhi kaasa. Kui lossi ruumide külastamise järjekord tundubki alguses segasevõitu ning ruumide sisustus kesisevõitu, siis see mulje kaob peale kolme nelja tuba ning leiamegi end rikkalikult kaunistatud ning audiojuhi tunnistusel ka tähtsate ajalooliste sündmuste tunnistajaks olnud ruumide keskelt. Kuninglikud perekonnad külastasid lossi tihedalt kuni Versaillesi valmimiseni, misjärel jäi natuke hooletusse. Napoleon I valis taas Fontainebleau enda residendiks. Mõned sisepildid:



selles rohelises voodis armastas Napoleon puhata
Siin ka üks välivaade
Loss külastatud, hakkasime liikuma lõuna suunas, järgmiseks ööks lootsime jõuda Beaune kanti, kus tehakse head veini. Teekond kulges rahulikult mööda vaikseid külavaheteid ning õhtuks jõudsimegi Beaune linna. Beaune linn vääriks kindlasti külastamist. Peale ümbritsevate viinamarjaväljade on Beaune (ja vist üldse kogu Burgundia maakond) kuulus värviliste katusekivide poolest. Minul oli igatahes esimene kord sellist tehnikat näha ning paraku jäid Beaune kuulsamad katused nägemata, kuna võluva nimega kämping "Saja viinvälja kämping" oli selleks õhtuks "complete". Kindlasti oleks võtnud õhtul veel ette ühe jalgrattaretke linna südamesse, kus oli väga tihe liiklus. Kohe näha, et turismimagnet. Tagantjärgi on kahju, et ei peatunud enne Beauni linna mõnes kämpingus, sest möödusime päris mitmest looduskaunist kohast, kus olid kämpingud täiesti olemas. Armsatest Burgundia küladest rääkimata. Seepärast arvan, et Burgundia vääriks üht tervet reisi. Jääb järgmiseks korraks.. Paraku hakkas ka auto imelikult käituma (ei võtnud esimese käigu järel teist sisse, vist oli midagi üle kuumenenud sest järgmistel päevadel enam midagi ei juhtunud), muidu oleks ehk ka niisama ära parkinud ja linnas tiiru teinud, kuid ausalt öeldes, polnud ka tahtmist parkimiskohta otsida. Väsimus oli oma töö teinud. Beaune linna sisse sõites ja ka välja sõites kohtab igal pool kutsuvaid veinikeldreid, kuid paraku pandi need juba kell 7 õhtul kinni. Leidsime kena kämpingu Beanu lähistelt ning kutsuva nimega seegi - "Kuldne kobar", kord platsil end sisse seadnud, läksime kohe veinikeldreid otsima - paraku oligi aga kell just seitse saanud ja veinikeldris kutsuti meid tagasi järgmisel päeval kella 10 paiku. Paraku olime selleks kellaajaks juba kaugel Beaunest. Küll aga jõudsime enne magamaminekut teha ka väikese tiiru ratastega ning ka Beaune kandi katusestiili ära näha (küll kohaliku pisiküla raekojal). Siin siis pilt:
Nii jäigi vein kahjuks proovimata, kuid esmaspäeval jõudsin veel Provence supermarketist Beaune veini kaasa osta (senini veel avamata, aga hind oli ka päris soolane - 16 eurot).

Pühapäev, 19. juuli. Oli sõidupäev, sõitsime marsruudil Lyon-Avignon pooltühjadel teedel (vältides endiselt tasulisi kiirteid), kohates tihedamat liiklust vaid linnades. Õhtupoole sõitsime ka läbi Orange linna, mis kindlasti vääriks eraldi külaskäiku, kuid meil selleks aega nappis. Kämpingu leidsime kohe peale Orange, vaatega Luberoni mäestikule. Kämping oli väike ning jääkülma veega täidetud bassein ei kutsunud. Temperatuur oli üle 30 nagu kodus ning nii mõnelegi kämpingu külalisele võis tunduda kummalisena pilt minust paksu vatitekki kilekoti sisse pakkimas.. oli teine peale Mont S.Micheli jahedat ööd lahtisena tagaotsa voodi peal vedelenud.

Esmaspäev, 20. juuli. Meie reisi viimane päev. Hommikul jätkasime mööda külavaheteid, sest oli vaja leida üks korralik Leclerc Prantsuse toiduvarude täienduseks ning nii leidsime me end äkki ühest suuremast ummikust. Väljas temperatuur järjest tõusis ning ükski auto ei läinud edasi ega tulnud teiselt poolt tagasi. Ilmselt mingi suuremat moodi liiklusõnnetus, sest peale tunnist ootamist tuli politseinik mootorrattaga kes mulises kõigile autojuhtidele pika jutu prantsuse keeles maha (meie kaasaarvatud muidugi). Saime vaid nii palju aru, et edasi ei saa. Nii tuligi meil sundida tomtom külavaheteelt veelgi külavaheteelisemale teele.. Vahepeal tuli küll teed anda vastutulevatele veoautodele (ja nendel tuli teed anda meile) aga õnneks eluga ja kriimudeta sellest linnast me läbi saime. Linna nimeks Aix-en-Provance. Tegime ka ühe veinidegusteerimise peatuse ning kuigi meile teele sattunud veinikelder eriti veini headusega ei hiilanud, ostsime siiski paar pudelit kaasa. Leidsime ka oma supermarketi ning täitsime külmkapi Prantsusmaa hea ja paremaga. Pärast tähtsaid tegevusi otsustasime jätta kõrvale Cannesi ja muude rannikulinnade vaatamisväärsused (loe: külavaheteed) ning valisime edasiseks kulgemiseks kiirtee. Tagantjärgi on meil hea meel, et senini kiirteid vältinud olime (tänu itaallastest matkaautoga reisijate soovitustele), sest need on Prantsusmaal tõeliselt kallid. Reisipäeviku lõpetuseks ka üks pildike, mis tähistas meie jaoks kodumaale jõudmist:


KOKKUVÕTE:
Sõitsime maha umbes 4000 km, kahjuks täpsemat kilomeetriarvestust ei pidanud. Reisil olid järgmised kulutused:
Bensiin kokku 361 eurot (diisel)
Kiirtee Itaalias: 65,80 eurot
Kiirtee Prantsusmaal 22,80 (suund Aix-en-Provance kuni Mentoni linn Itaalia piiril) - sellel pisikesel otsal tuli läbida maksuputkasid tervelt 4, mis on tüütu tegevus)
Frejus tunnel üks ots - 44 eur
Baguett: keskmiselt 80 senti leivapoodides

KÄMPINGUD PRANTSUSMAAL ja meie ööbimiskohad (alati paketis kaks inimest, auto ja elekter).
1.Munitsipaalkämping Dompierre-s-Besbre 9 eurot (soovitan soojalt, väga kena kämping)
2.Cheverny parkla n. 4, tasuta (otse linna ääres, rahulik)
3. Amboise Ile d´or 12,45 eurot (hästi suur munitsipaalkämping, saarel otse lossi vastas, soovtan, kämpingu kõrval munitsipaalbasseinid vist)
4. Munitsipaalkämping Doue-la-Fontaine (Saumuri ja Angersi vahel) 12,50 r
5. Mont S.Michel parkla 8 eurot (imeline koht ööbimiseks), aga ei mingit elektrit
6. Kämping 3 tärni Pariisi lähedal 18 euri
7. Kämping 3 tärni Fontainebleau lähedal "Lido" 19,50 (basseiniga)
8. Kämping "Kuldne kobar" Beaune lähedal 21,50 (basseiniga)
9. Kämping Orange lähedal 18.00
Kõikides kämpingutes oli ka olemas camper service, ööbimise hinna sees.

Muuseumid ja muud sissepääsupiletid (inimese kohta):
Chambord loss - 9.50 eur + parkimine camper 5 eur terve päev
Cheverny loss - 7.40 parkimine tasuta
Chenonceau loss - 10 euro parkimine tasuta
Amboise loss - 9 eur, camper oli kämpingus
Villandry loss - 11 eur, parkimine tasuta
Fontevraud klooster - 8.40 parkimine oli tasuta
Mont S.Michel klooster - 8.50
Vaux-le-Vicomte loss - 17 eur
Fontainebleau loss - 8 eur (audiojuht hinna sees).

Käesolevaga kuulutan Prantsusmaa reisipäeviku lõppenuks :-)

3 kommentaari:

Katu ütles ...

Ciao!

Kas mulle tundubki nii, vòi ongi Napoleoni voodi kuidagi erakordselt pisike? :))

Katu

mnjah ütles ...

Aga ta ju oligi pisike! :-)

Anonüümne ütles ...

Taname huvitavat teavet